Jetisý oblysynda 1-synypqa qabyldanatyn búldirshinderdiń 76 paıyzy qazaq synybyna barady
Oblysta 340 mektepte 15 691 muǵalim 126 867 oqýshyǵa bilim beredi. 15 691 pedagogtiń 8 764-i nemese 55,8%-y jańa format boıynsha attestattalǵan. Kazirgi kúni eńbek etetin pedagogterdiń 16,6% ǵana pedagog–sheber jáne pedagog- zertteýshi sanatyndaǵylar.
Ótken oqý jylynyń sońynda pedagog kadrlarǵa qajettilik 176 birlikti quraǵan. Sonymen qatar jańa oqý jylynda 1-synypqa qabyldanatyn búldirshinderdiń 76 paıyzy qazaq tilindegi synyptarǵa ótinish berdi.
Sondaı-aq, jıynda bilim berý salasynyń ózekti máseleleri talqylanyp, jańa oqý jylynyń negizgi baǵyttary, jańalyqtary aıtyldy.
Oblys ákimi Beıbit Óksikbaıuly Isabaev pedagogterdi jańa oqý jylymen quttyqtap, jumysyna usynystar aıtty. Óńir basshysy tsıfrǵa emes, sapaǵa eńbek etip, bilimdi jastardy daıarlaýdy eske saldy.
Birqatar ustazdardarǵa marapat tabystalyp, jetistikteri atap ótildi. Bıylǵy keńestiń taqyryby – «Bilimdi ult: tereń bilim, eńbekqorlyq jáne otanshyldyq qasıet».
Jańadan taǵaıyndalǵan oblystyq bilim basqarmasynyń basshysy Adambekova Aıjan Mamanqyzy tereń maǵynaly baıandama jasady. Pedagogterdiń jumys jaǵdaılary jaqsardy, oqytýdyń mazmuny, ádisteri men nysandary qalyptasty. Orta bilim berý baǵytynda da keshendi sharalar qabyldanyp, nátıje berýde.
Jańa oqý jylynda orta bilim berý júıesine birshama ózgerister engizilýde. Oqý jyly dástúrli túrde 1 qyrkúıekte bastalyp, 31 mamyrǵa deıin uzartylyp 36 aptany quraıdy.
Barlyq mektep bes kúndik jumys kestesine kóshedi. Senbi kúni - muǵalimder, dırektor men onyń orynbasarlary úshin de demalys bolady. Bul kúnge mektep ákimshiligi eshqandaı sharalar josparlamaýy tıis.