JEŃІSKE DEIІN 20 KÚN: Qyzyl ásker bizge bostandyq pen táýelsizdik ákeledi - Avstrııa halqy
1945 jylǵy 19 sáýirde KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen nemis-fashıstik basqynshylarmen aıqasta qolbasshylyqtyń jaýyngerlik tapsyrmalaryn múltiksiz oryndaǵany jáne erlik pen batyrlyq kórsetkeni úshin Kozenkov Vasılıı Georgıevıchke Keńes Odaǵynyń batyry ataǵy berildi.
Vasılıı Kozenkov 1923 jyly 17 aqpanda Qýandyk (Orynbor aýdany) aýylynda dúnıege kelgen. 1934 jyldan bastap Aqtóbede turǵan, №22 mektepte 7 synyp aıaqtady, Orsk aeroklýbyn 1940 jyly, keshki mekteptiń 8-shi, 9-shy synybyn oqydy. 1942 jyly Aqtóbe áskerı avıatsııalyq pılottar mektebin bitirdi. UOS maıdanynda 1942 jyly qazanda attandy.
Soǵys ýaqytynda 308 ret áýege kóterildi. Ol 10 tank, 40 avtokólik, 2 temir jol eshelony, kóptegen zenıttik qarý-jaraq, 9 qarsylas ushaǵy, 300-den astam sarbazdar men ofıtserlerdiń kózin joıdy.
1945 jylǵy 7 sáýirde Kenıgsberg shabýylynda gvardııanyń 136-shy gvardııalyq shabýyldyq avıatsııalyq polki avıatsııalyq eskadrıliniń komandıri maıor Kozenkov jaý qolynan qaza tapty.
Berlındik shabýyldyq operatsııa. Oń qaptalda 1-shi Belarýs maıdanynyń 61-shi armııasy Oder batys jaǵalaýynda platsdarmdy keńeıtý maqsatynda aıqasty jalǵastyryp jatty. Bir kúnde 1 shaqyrym alǵa jyljydy. 47-shi ásker, 3-shi soqqy áskeri, 2-shi gvardııalyq tank áskeri Berlınge soltústik-batystan tap berdi. 2-shi gvardııalyq tank áskeri jaý qarsylyǵyn toıtaryp, sáttilikpen batys baǵytqa qaraı bet aldy, aıqasa júrip 30 shaqyrymdy eńserdi. 5-shi soqqy áskeri «Reıhsshtrasse № 1» mańyndaǵy nemis astanasyn nysanaǵa aldy. 8-shi gvardııalyq ásker men 1-shi gvardııalyq tank áskeri Mıýnheberg aýdanyndaǵy nemis qorǵanysyn buzyp ótti. Sol qaptalda 69-shy ásker men 33-shi ásker Frankfýrtta Oderdiń shyǵys jaǵalaýynda jaý qaldyrǵan platsdarmdy ıelenip, bir kúnde 3-4 shaqyrymǵa alǵa jyljydy.
Keńes aqparattyq bıýrosy habarlaǵandaı, sońǵy úsh kúnde Bizdiń áskerdiń Ortalyq toby aýdanynda barlaý júrgizildi. Bul urysty údetip, Oder ózenindegi, Neıse ózenindegi platsdarmdy basyp alyp, keńeıtýge jol ashty. Osy urystardyń nátıjesinde bizdiń ásker Drezdensk baǵytyndaǵy Neıse ózenin kesip ótip, Forst, Mýskaý, Veısvasser qalalaryn basyp aldy. 2-shi Polshalyq áskeri Rotenbýrg qalasyn ıelendi. Oderde bizdiń ásker batys Kıýstrın platsdarmyn basyp alyp, keńeıtti...
Chehoslavakııa aýmaǵynda Godonınniń soltústik-shyǵys qalalarynda bizdiń ásker shabýyldy aıqas júrgizdi. Kozoııdkı, Lıderovıtse, Bzenets, Skoronıtse, Staveshıtse, Nasedlovıtse eldi mekenderi men Lıderovıtse, Svatoborjıtse temir jol stansalary basyp alyndy...
Avstrııada Vena soltústiginde aıqasa júrip Berngardstal, Alt Lıhtenvart, Vılfersdorf, Zıbenırten, Asparn, Ladendorf eldi mekenderi men Alt Lıhtenvart, Asparn temir joldary basyp alyndy.
Avstrııa aýyldary men qalalarynyń halqy Qyzyl Áskerdi qýana qarsy aldy. Aýyl dindary Loımersdorf Sherlıs bylaı dedi: «Men Avstrııa, Máskeý, London habarlaryn radıodan tyńdap otyrdym. Menimen birge shirkeýge kelýshiler de birge tyńdady. Qyzyl áskerdiń jaqyndaǵanynan biz qoryqqan joqpyz. Gıtlerdiń nasıhatyna senbedik. Halyq Qyzyl Ásker bizge bostandyq pen táýelsizdik tartý etetinin bildi»...
Jeńiske 20 kún qaldy.
