Jeńildetilgen avtonesıe, pııaz eksporty, jylý ortalyqtary – Úkimet otyrysynda ne aıtyldy
Aldymen Abaı oblysynyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan keshendi damý jospary tanystyryldy.
Oǵan sáıkes óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy 9 baǵyt boıynsha iske asyrylady jáne 102 is-shara qarastyrylyp otyr.
Úkimet basshysy atalǵan óńirde 14 myń jumys orny qurylatynyn aıtty.
«Keshendi jospar óńirdegi ónerkásip kólemi men aýyl sharýashylyǵy ónimin 1,5 ese, kapıtalǵa salynatyn ınvestıtsııalardyń 3,5 esege ósýin qamtamasyz etedi. Qoryta aıtqanda, 14 myń jumys orny qurylyp, jergilikti halyqtyń turmys sapasyn jaqsartýǵa múmkindik beredi», - dedi Álıhan Smaıylov.
Premer-Mınıstrdiń málimdeýinshe, keshendi jospardy iske asyrý nátıjesinde óńirdiń damýy jańa serpinge ıe bolmaq.
Sondaı-aq, Álıhan Smaıylov Ulttyq ekonomıka mınıstrligine, oblys ákimdigi men quzyrly memlekettik organdarǵa jospar aıasynda belgilengen mindetterdiń der kezinde ári sapaly oryndalýyn tapsyrdy.
Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń dereginshe, Abaı oblysynyń ınfraqurylymyn damytýǵa 22 mlrd teńge qarastyrylyp otyr.
Odan bólek, mınıstr Semeıden elimizdiń birqatar qalasyna áýe qatynasyn qamtý maqsatynda memleketten sýbsıdııa bólinetinin jetkizdi.
«Semeı qalasynan Aqtaý, Atyraý, Shymkent, Úrjar jáne Pavlodar baǵyttary boıynsha avıareısterdi sýbsıdııalaý josparlanýda. Sonymen qatar, kólik salasy men logıstıkany damytý aıasynda óńirde 11 kópir, «Aıagóz-Baqty-Qytaı shekarasy» ýchaskesinde temirjol salý jáne qaıta jóndeý júrgiziledi. Sonymen qatar Úrjar aýylynda tranzıttik-kólik obektisi jáne áýejaı termınalyn salý josparlanyp otyr. Sol sııaqty jalpy uzyndyǵy 1465 shaqyrym bolatyn jergilikti joldar kúrdeli jáne ortasha jóndeýden ótedi», - dedi Álibek Qýantyrov Úkimet otyrysynda.
Óńirge qatysty taǵy bir jańalyq Semeıde úshinshi jylý elektr ortalyǵy salynady. Ol týraly Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov málim etti.
«Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty jáne ınfraqurylymdy damytýda Semeıde jáne basqa da qalalar men eldi mekenderde úshinshi jylý elektr ortalyǵyn salynady. Sonymen qatar jylý berý jelileri, elektrmen jabdyqtaý jáne sý qubyry jelilerin qaıta jańartý josparlanýda. Budan basqa, Semeı, Aıagóz, Kýrchatov qalalarynda káriz tazartý qurylysy kózdelgen», - deıdi vedomstvo basshysy.
Osy turǵyda aıta ketsek, birneshe ret apat bolyp, órt shyqqan Rıdder jylý elektr ortalyǵy kúrdeli jóndeýden ótetini belgili boldy.
«Rıdderdegi jylý elektr ortalyǵynda tótenshe jaǵdaı bolyp, órt shyqty. Jumys táýlik boıy júrip jatyr, 180 metr kómir berý konveıeri qaıta qalpyna keltiriledi. Erteń alǵashqy jeli jumys isteı bastaıdy. Jylý stansasy kómirge arnalǵan, tyǵyryqtan shyǵý jolynda mazýtty otyn retinde berýge májbúr boldyq. Qıyndyqtar týyndady. Kún saıyn 100-den astam adam 240 tonna kómir jetkizdi. Amal joqtan qolmen tasýǵa týra keldi», - dedi Danıal Ahmetov Úkimet kýlýarynda BAQ ókilderiniń saýalyna jaýap bere otyryp.
Oblys basshysynyń aqparaty boıynsha, Rıdder jylý ortalyǵyn kúrdeli jóndeýden ótkizýge 7 mlrd teńge qaralyp otyr.
Úkimet otyrysy barysynda BAQ ókilderi kótergen kelesi másele - pııaz eksporty, baǵa jáne defıtsıt.
Eske salsaq, elimizde pııaz eksportyna úsh aıǵa tyıym salynǵan.
Máseleniń mán-jaıyn tilshiler qaýymy Premer-Mınıstrdiń orynbasary- Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Serik Jumanǵarınnen surap kórdi.
«Qazir pııaz joǵary suranysqa ıe taýarǵa aınaldy. Sebebi pııazben aınalysatyn Ózbekstan, Pákistan, Reseı Federatsııasynda óndiris joq. Qazir Máskeý sórelerinde pııaz baǵasy 500 teńgege jetse, Ózbekstanda 350 teńge turady. Al bizde baǵa 170 teńgege deıin ósti. Elimizde pııaz tapshylyǵyna jol berilmeıdi. Sondyqtan da syrtqy saýda boıynsha vedomstvoaralyq komıssııa úsh aıǵa pııaz eksportyna tyıym salý týraly sheshim qabyldady», - deıdi vedomstvo basshysy.
Onyń aıtýynsha, qazaqstandyqtardyń tutynýyna aı saıyn 30 myń tonna pııaz qajet.
Úkimet basshysynyń orynbasary «Pııaz baǵasy qymbattaýy múmkin be?» degen saýalǵa: «Belgili bir somada ósimdi kútý kerek shyǵar. Men boljam jasaı almaımyn, bul suraq óte sýbektıvti», - dep jaýap qatty.
Sondaı-aq, Úkimet otyrysynan keıin Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Marat Qarabaev jeńildetilgen avtonesıe baǵdarlamasyn qaıta jandandyrýǵa qatysty jańalyǵyn bólisti.
Aıtýynsha, qańtardyń sońyna deıin atalǵan baǵdarlama qaıta iske qosylady.
«Ótken jyly naýryzda avtonesıe somasy 10 mıllıon teńgege deıin dep belgilendi. Al avtokólik quny 15 mıllıon teńgeden aspaýy kerek. Halyqqa qoljetimdi bolý úshin baǵdarlamada qymbat kólikter qarastyrylmaǵan. Avtonesıe baǵdarlamasyn aıdyń sońynda bastaımyz. Osy aptada ónerkásipti damytý qory baspasóz máslıhatyn ótkizedi, sonda tolyq aqparat beriledi. Bul jerde baǵdarlamanyń mehanızmin qaıta qaraý máselesi tur. Buǵan deıin klıentter aldymen avtosalonǵa júginip, sodan soń bankke baratyn. Ónerkásipti damytý qory basqa tetikti usynyp otyr», - dedi Marat Qarabaev Úkimettiń kýlýarynda BAQ ókilderiniń saýalyna jaýap bere otyryp.
Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, qaıta iske qosylatyn baǵdarlamadaǵy jańashyldyqtyń biri -elektrondy kezek.
Sońǵy ýaqytta BAQ betterinen túspeı júrgen taqyryptyń biri - «Arselor Mıttal Temirtaý» kompanııasynyń qyzmeti. Búgin Úkimet qabyrǵasynda atalǵan másele taǵy bir ret qozǵaldy.
Atap aıtqanda, Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń ArselorMıttalǵa tekseris júrgizetin kompanııany tańdap jatqany belgili boldy.
«Tekserýdi júzege asyratyn kompanııany tańdaımyz. Bizge birneshe usynys kelip tústi, olardy muqııat qarastyramyz. Óıtkeni, tekseris sapaly júrgizilýi kerek. Osy aptada kompanııany tańdap, sodan soń «ArselorMıttal» qyzmetin tekserýge qatysty materıaldardy ázirlep jiberemiz. Tekseris quny kompanııanyń baǵa usynysyna qaraı anyqtalady. Ázirge bıýdjet jaǵy naqtylanǵan joq. Soma tekseristi júrgizetin kompanııa ótkizetin is-sharaǵa baılanysty belgilenedi», - dedi atalǵan vedomstvo basshysy Zúlfııa Súleımenova tilshilerdiń saýalyna jaýap berip.
