Jeltoqsan oqıǵasy kezinde qazaq qyzdarynyń qaısar minezine tánti boldym - podpolkovnık Bazkenov
1986 jyldyń yzǵarly qysy Qaıyrtaı Bazkenovtiń sanasyna óshpesteı iz qaldyrǵan. Ol ýaqytta onyń jasy 25-te edi. Almaty zooveterınarlyq ınstıtýtynyń úshinshi kýrsynda oqyp júrgen kezi.
«Qazir aıtýǵa ońaı, sol jylǵy jeltoqsan aıyndaǵy dúrbeleń kóz aldymyzdan ketpeıdi, keıde eske alsam, denem túrshigedi. Oqıǵa bylaı bastalǵan edi. 15 jeltoqsan kúni kýrstasym «jataqhanada júrip sharshaǵan bolarsyń, maǵan kelip tynyǵyp al» dep óz úıine shaqyrdy. Sodan dosymnyń úıinde qonyp, erteńine sabaqqa kettim. Mır-Sátbaev kósheleriniń qıylysynda avtobýstan túsip, aldyma qarasam, alańda temir qursanǵan soldattar jastardy qorshap alǵan. Alańǵa qaraı aıańdap, sol jerdegi áskerı kıimdegi qazaq jigitinen «Munda ne bolyp jatyr?» dep surap edim, ol meni keri qýdy. Taǵy birneshe adamnan surap edim, olar da eshteńe aıtpady. Tek, birazdan soń ǵana qazaq jastarynyń pleným qorytyndysyna narazylyq tanytyp jatqanyn bilip, sol kúni sabaǵyma da barmastan, men de alańdaǵy jastardyń qataryna qosyldym. Kisi degen kóp. Áskerı kıimdegiler qyz-jigitterdi julqylap, áketpek boldy, al, biz kerisinshe olardy bermeýge tyrysyp jattyq. Kúni boıy solaı júrdik. Keshke qaraı bárimiz taradyq. Bul jeltoqsannyń 16-sy bolatyn», - dep eske alady Qaıyrtaı Bazkenov.
Kóp jastarmen birge, keıipkerimiz de osylaı jeltoqsannyń 16-synan 18-ine deıin úsh kún qatarynan alańda bolǵan. Qoldarynda qarý da, eshteńe de joq. Barlyǵynyń tilegi bir boldy.
«Aınalamdaǵy namysshyl qyz-jigitter «Óz elimizdi óz azamatymyz basqarýy kerek!», «Kolbın degen kim?» dep aıtyp jatty. Qazirgi táýelsiz Qazaqstannyń Gımni sol kezde qazaq jastarynyń urany boldy. Óz basym zamandastarymnyń, jastardyń jalynymen, asqaq rýhymen qýattandym. Muzdaı temir qursanǵan qyzyl jendetterdiń aldyndaǵy qorqynyshymyzdy ulttyq múddemiz, mazdaǵan namys otymyz basyp tastady. Kúnniń yzǵary sonshalyq, ortalyq alań áp sátte muz alańyna aınaldy. Sýyqtan jaýrap, denemiz qalshyldap, aıaǵymyz muzǵa taıdy. Kıimimizge de muz qata bastady. Biraq, bul jastardy jasytqan joq. Biz alańnan ketýdi oılamadyq», - dedi Qaıyrtaı Bazkenov.
Keıipkerimiz atap ótkendeı, qazaqtyń qaıtpas qaısar minezine qanyqqan ásker, jastardy ortalyq alańnan qýý úshin kúsh qoldanǵan. Osy rette, jeltoqsannyń yzǵaryna qaramastan, eshkimnen qoryqpaı, eshkimnen taısalmaı, elim, jerim dep, alańǵa shyqqan qazaq qyzdarynyń qaısar minezine tánti bolmaý múmkin emes.
«Jigitter bolyp, «qyzdarǵa sender shyqpaı-aq qoıyńdar, úlken dúrbeleń bastalǵaly tur, biz ózimiz ǵana baraıyq» dep, birneshe ret aıtqan edik. Alaıda, qyzdar alǵan betterinen qaıtpady. Aqyry, jastardy alańnan qýý úshin áskerler kúsh qoldandy. Qabaǵan ıtterimen artymyzdan qýdy. Qazaq jastary sol 1986-nyń qaharly qysynda eshteńeden qoryqpaı, erkindik úshin, egemendik úshin kúresti, qaısar minez tanytty. Kóptegen jastar zardap shekse, birazy sol kezdegi bılik tarapynan qýdalaýǵa tústi. Jeltoqsan oqıǵasy týraly kóp aıta berýge bolady. Bul - bizdiń jastarymyzdyń erligi. Jyldar jyljyǵan saıyn Jeltoqsan oqıǵasy da tarıh qoınaýyna enip barady. Alaıda, keıingi urpaq Táýelsizdiktiń qanmen kelgenin umytpaı, ony kózdiń qarashyǵyndaı qorǵasa eken deımin!», - dep túıindedi keıipkerimiz.
Osy rette, Jeltoqsan oqıǵasy aıaqtalǵannan keıin de Keńes ókimeti tarapynan jala jabylyp, zardap shekkender kóp boldy. Abyroı bolǵanda, Qaıyrtaı Bazkenov - sol qýǵyn-súrginnen aman qalǵandardyń biri. Osynaý zobalańdy bastan ótkergennen ony keıin qaıtsem de elimdi, halqymdy qorǵaımyn degen oı mazalaıdy. Ol 1988 jyly Almatydaǵy oqýyn aıaqtaǵan soń Kókshetaý qalasyna irgeles Krasnoıar selosyndaǵy plemstantsııada bir jyl jumys isteıdi. Keıin Sverdlovsk qalasyndaǵy KSRO Іshki ister mınıstrliginiń joǵary kýrsyna oqýǵa túsedi. Soltústik Kavkazǵa is-tájirıbege jiberilip, qoǵamdyq tártipti saqtaý sharalaryna qatysady. Elge oralǵannan keıin Kókshetaý qalalyq ishki ister bóliminde jedel ýákil bolyp jumys isteıdi. Tártip saqshysy bolyp qyzmet ete júrip, Qaraǵandyǵynyń joǵary mılıtsııa mektebin syrttaı támamdap shyǵady. Keıin Kókshetaý qalalyq ishki ister bólimi qylmystyq izdestirý qyzmeti bastyǵynyń orynbasary, bólim bastyǵy qyzmetterin adal atqaryp, podpolkovnık shenin alady. Krasnoıar selosynda kóp jyl polıtsııa bólimshesin basqarady. 2011 jyldan beri zeınet demalysynda.
