JÁÝKE BATYR NAZARǴULULY

Jáýke Nazarǵululy (1822-1904) - belgili batyr, qolbasshy, Reseı ımperııasynyń otarshyldyq saıasatyna qarsy kúres basshylarynyń biri. Orta júz Arǵyn taıpasy Tólek rýynan shyqqan. Qazirgi Qostanaı oblysy Amangeldi aýdanda dúnıege kelgen.

Jáýke jastaıynan ór minezdi, namysqoı, dushpanyna qatal bolyp ósken. 1838 jyly Jáýke batyr Reseı ımperııasynyń otarshyldyq saıasaty men ozbyrlyǵyna qarsy qazaq hany Kenesary Qasymovtyń kóterilisine qosylyp, Aqmola bekinisin basyp alýda erekshe kózge túsken. Jáýke batyrdyń basqarýymen áskerı sarbazdary bekiniske alǵashqylardyń biri bolyp kirgen. Keıinnen Aqtaý, Or bekinisterin basyp alǵan. 1842 jyly Iman men Jáýke batyrlardyń tabandylyǵymen senimdiligi arqasynda Kenesary Qasymuly Torǵaı jaǵalaýynda qystap shyǵady. Keıinnen Kenesary hannyń ordasy osy jerge kóshiriledi.

Jáýke batyr Kenesary Qasymulynyń sarbazdarynyń otarshyldarmen qaqtyǵystarynda, Reseı úkimetiniń jandaıshaby Ahmet Jantórın otrıadyna qarsy 1844 jylǵy soǵysta Reseı patshasynyń áskerlerimen betpe-bet shaıqasyp, birneshe ret kúırete soqqy bergen. Ekaterınsk stansasyna shabýyl kezinde erekshe kózge túsken. Halyq qamyn oılaǵan batyr qara qyldy qaq jarǵan ádildigimen, aqyl-parasatymen de el qurmetine bólengen.

Belgili tarıhshy Ermuhan Bekmahanovtyń «Kenesary Qasymuly bastaǵan ult-azattyq kóterilisi» atty zertteýinde Jáýke batyrdyń esimi atalyp, jazýshy Іlııas Esenberlınniń «Kóshpendiler» roman-trılogııasynda, aqyn Nurhan Ahmetbekovtiń «Qarǵa» dastanynda Jáýke batyrdyń kórkem tulǵasy senimdi órnektelgen.

Týǵan jeri Sarytorǵaı aýylynda Jáýke batyrdyń eskertkishi, Amangeldi aýdanynyń ortalyǵynda Iman, Jáýke jáne Qoshqar batyrlarǵa memorıaldyq-kompozıtsııalyq eskertkish qoıylǵan. Amangeldi aýdany ortalyǵyndaǵy bir kóshe Jáýke batyrdyń esimi atalady.

1994 jyly qazan aıynda Sarytorǵaı aýylynda Jáýke batyr Nazarǵululynyń 175-jyldyq mereıtoıy keńinen atap ótildi.

Derek kózderi:

Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 3 tom;

Qostanaı oblysynyń entsıklopedııasy.