Jaýdy jaıratqan jarmalyq mergen: 397 fashıstiń kózin joıǵan Tóleýǵalı Ábdibekov jaıly ne bilemiz
On jasynda myltyq ustaǵan
Jarmalyq mergen 1916 jyly Qapanbulaq aýylynda dúnıege kelgen. Eńbekke erte aralasqan Tóleýǵalı 10 jasynda atasynyń myltyǵyn alyp oq atýdy úırenedi. Batyr babamyz ashtyq beleń alǵan zulmat jyldary ań aýlap, óz otbasynyń ǵana emes, muqym aýyldastarynyń qazanyna as salyp otyrǵan. 1932 jyly ol týǵan-týystarynyń shaqyrtýymen Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Maqtaral aýylyna kóship keledi. Osyǵan baılanysty, Jarma aýdanynyń muraǵattarynda Tóleýǵalı Ábdibekov jaıly derekter saqtalmaǵan eken.
Ózine beıtanys óńirge taban tiregen bozbala maqta ósirýmen aınalysyp, nan tabady. Іske shıraqtyǵy men tabandylyǵynyń arqasynda bastyqtyń kózine túsip, maqtashylar brıgadasynyń brıgadıri laýazymyna taǵaıyndalǵan. 1938 jyly armııa qataryna qabyldanǵan Tóleýǵalı 2 jyl áskerı boryshyn óteıdi. Al soǵys bastalǵannan keıin sur mergen 1942 jyly Panfılov dıvızııasynyń 1077 atqyshtar polkine túsken. Arhıv derekterinde anyq jazylǵandaı, Uly Otan soǵysynda snaıper bolǵan Tóleýǵalı Ábdibekov 397 fashıstiń kózin joıǵan. Rýhy berik, qaısar minezdi jaýynger Qyzyl Juldyz, Qyzyl Tý, I dárejeli Otan soǵysy, Lenın ordenderimen marapattaldy. Alaıda óshpes erlik istese de, oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berilmeı qalǵan. Qandy maıdanda qııan-keski urysqa túsken babamyz 1944 jyldyń 23 aqpanynda oqqa ushyp, erlikpen qaza tapqan.
Osy rette, aýǵan soǵysy uıymdarynyń «Qazaqstan ardagerleri» qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Baqytbek Smaǵuldyń mergen jaıly myna pikirin usynýdy jón kórdik:
– Jaý oǵynan yqpaı, qasqaıyp keýdesin tosqan batyrlardy pir tutý, dáripteý ejelden kele jatqan dala dástúri. Halqymyz óziniń erjúrek uldaryn – qaırat-rýhymyzdyń qaınar kózi, ulttyq dilimizdiń dińgegi dep bilgen. Dańqty mergen Tóleýǵalı Ábdibekovtiń esimi búginde eleýsiz qalyp bara jatqany qynjyltady. Búgingi tolqyn Tóleýǵalı Nasyrhanulyndaı Batyrynyń esimin nege bilmeıdi degen suraq eriksiz kókeıimdi torlaıdy. Batyr babamyzdyń soǵys jyldaryndaǵy kózsiz mergendigi Keńes Odaǵyn bylaı qoıyp, barsha álemdi tańǵaldyrǵan. Bir ǵana mysalmen keltireıik, keńinen dáriptelip júrgen Keńes Odaǵynyń Batyrlary, ataqty snaıperler F.Smolıachkov – 125, V.Zaıtsev – 255 jaýdyń kózin joıǵan eken. Al, qazaqtan shyqqan mergen Tóleýǵalı Ábdibekov – 397 fashısti, ıaǵnı bir batalonǵa jýyq jaýdyń kózin qurtqan. Bul teńdesi joq erlik! Solaı bola tura Tóleýǵalı Ábdibekov Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ala almaǵan, áli de eskerýsiz qalyp keledi.
Reseı Federatsııasy Qorǵanys mınıstrligi Ortalyq áskerı muraǵaty gvardııa aǵa serjanty Tóleýǵalı Áddibekovtiń eren erlikterin rastaǵan. Sonymen qatar jarmalyq jaýynger 32 mergendi tárbıelep shyǵarypty.
«Soǵysta bizdiń qandasymyzdan asqan, basqa birde-bir mergen jaıynda naqty derek kezdespeıdi. Al erjúrek babamyz nelikten KSRO Batyry ataǵyn almady degenge kelsek, komandovanıe ony Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyna ómirbaıandyq anketada óziniń nemere aǵasy Kemelbaı Nasyrhanovtyń saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵanyn jasyrmaı jazǵany úshin ǵana usynbaǵan eken. Mine máseleniń túp-tórkini qaıda jatyr!» – deıdi Baqytbek Smaǵul.
Batyr esimin dáripteý úshin…
Jarma aýdanynda kózi qyraǵy mergenniń erligin óskeleń urpaqqa nasıhattaý úshin birqatar shara atqarylýda.
«Tóleýǵalı Nasyrhanulynyń esimin ulyqtaý maqsatynda aýdan boıynsha jospar jasalyp, birqatar tanymdyq, tárbıelik shara ótkizilýde. Jerlesimiz týraly túsirilgen «Surmergen» derekti fılminiń kórsetilimi uıymdastyrylyp, týyndynyń avtory, qoıýshy-rejısseri, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri Ǵazızhan Ádilhanovpen kezdesý ótken. Bilim, mádenıet mekemelerinde «Umytylmas erlik»atty pikir almasý, «Eshkim de, eshnárse de umytylmaıdy» atty slaıd-shoý, «Erlik – elge mura, urpaqqa – uran» atty dıalog shoý, basqa da eske alý sharalary ótkizilip, bul jumystar jalǵasýda, – delingen ákimdik aqparatynda.
Aıta keteıik, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystamergenderdiń róli erekshe boldy. Keńes Odaǵy 1942 jyldan bastap úsh, alty aılyq mergender kýrsyn ashyp, olardy daıarlaýǵa kóp kóńil bólgen. Soǵystaǵy eń úzdik snaıper Mıhaıl Sýrkov 702 jaýdyń janyn jáhannamǵa jiberdi. Odan keıin Vladımır Salbıev (601), Vasılıı Kvachantıradze (534), Ahat Ahmetıanov (502), Ivan Sıdorenko (500), Ivan Kýlbertınov (487), Vasılıı Golosov (422) sekildi mergender kósh basynda tur. Jalpy, 17 sovettik mergenniń óltirgen fashısi 400-den asyp jyǵylady eken. 25 mergen 300-den astam, 36 mergen 200-den astam jaýdy jer jastandyrǵan.
**
Sheńgelin jaıǵan surapyl soǵysta aıanbaı shaıqasyp, 400-ge jýyq fashıstiń kózin qurtqan ataqty mergen Tóleýǵalı Ábdibekovtiń esimi el esinde máńgi saqtalý kerek. Qýantarlyǵy, byltyr Prezıdent Jarlyǵymen Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta erlik kórsetken úsh maıdanger marapattalǵan bolatyn. Sonyń biri – Tóleýǵalı Ábdibekov. «1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysynda kórsetken erligi men qaharmandyǵy úshin joǵary dárejeli erekshelik belgisi – «Halyq qaharmany» ataǵy berilip, aıryqsha erekshelik belgisi – Altyn juldyz ben «Otan» ordeni tapsyrylsyn» delingen Jarlyqta.
Eske salsaq, osyǵan deıin Shyǵys Qazaqstan oblysynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qatysýshylary men tyl ardagerlerine jyl saıyn Jeńis kúni merekesine oraı áleýmettik kómek beriletindigin habarlaǵan edik.
Bıyl bul maqsatta 532 mln 220 myń teńge qarastyrylǵan.
Óńirlik jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalardy úılestirý basqarmasynyń málimetine súıensek, soǵys ardagerleri 1,5 mln teńge alady.
