«Jataqhananyń jyldyq baǵasy qansha?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 26 tamyz, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe elordada «Jańa bilim berý baǵdarlamalary, ınnovatsııa­lar jáne bilikti yqpal etý - tabysty mektepke bastar qadam» degen taqyrypta bilim berý qyzmetkerleriniń respýblıkalyq pedagogıkalyq tamyz keńesi bolyp ótti. Oǵan Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev qatysty. Plenarlyq otyrysta aldymen sóz alǵan Bilim jáne ǵylym mı­nıstri Aslan Sárinjipov Elbasy usynǵan jańa ekonomıkalyq saıasat básekege qabiletti adamı kapıtaldy qalyptastyrý úshin orta bilim berý salasyn jańǵyrtýdy talap etetindigine erekshe toqtaldy. Búgingi tańda adamı kapıtaldy daıarlaý bilim berý arqyly shıkizatqa degen táýeldilikten qutylýǵa, ekonomıkany ártaraptandyrýǵa jáne básekege qabilettilikti artty­rýǵa ózindik yqpal beretin bolady. Alaıda, mınıstr bilim berý praktıkalyq qoldanysqa emes, teorııaǵa negizdeletinin basa aıtty. Ekonomıkalyq ynty­maq­­tastyq jáne damý uıymyna múshe elderdiń bilim berý júıesi biliktilikti arttyrýǵa negizdelgen. Sondyqtan da jańa bilim berý mo­deli oqýshylardyń jaǵdaıdy baǵalaýǵa jáne saralaýǵa, sondaı-aq fýnktsıonaldyq saýattylyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan. Osy jaıynda «Ustaz - ult oıynyń dińgegi» atty kólemdi maqalada tolyq berilgen. Bas basylymda «Bes basty qater» atty saraptamalyq maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Álemde qalyptasqan búgingi ekonomıkalyq, saıası jáne áleýmettik táýekelderdi eskere kelip, Economist Intelligence Unit (EIU) uıymy «taıaý aradaǵy eki jyl ishinde álemdik ekonomıka jáne bıznes ahýalyn eleýli ózgeriske ushyratýy múmkin» bes basty qaterdiń tizimin jarııalady. Bul qaterlerdiń árqaısysy eń joǵary - 25 ball baǵamen belgilendi.

Sóıtip, EIU boljamy boıynsha álemdik ekonomıkaǵa basty qater mynalar bolyp belgilendi:

- 5. Álemdik ekonomıkany turaqsyzdandyratyn lańkestik qateri.

Bul qaterdiń deńgeıi: 12.

Sırııa jáne Irak aýmaǵynda qurylǵan «Islam memleketi» búkil álem boıynsha adamdardy lańkestik oqıǵalarǵa tartýda. «Eger lańkestik shabýyldar odan ári kúsheıetin bolsa, ol tutynýshylarǵa jáne bızneske erekshe yqpal etip, amerıkalyq jáne eýropalyq rynoktardy eleýli kúızeliske uryndyrýy múmkin» dep atap kórsetilgen EIU esebinde.

- 4. Halyqaralyq qarjy saıasatyndaǵy ártektilik valıýta rynogynyń turaqsyzdyǵyna ákelip soǵady. Bul qaterdiń deńgeıi: 16.

Federaldyq qor júıesi bıylǵy jyly negizgi stavkany kótermek. Osynyń saldarynan qarjylyq jaǵdaıy álsiz elder joǵary bıýdjet tapshylyǵyn kóretin bolady. Sonymen birge, olardyń qataryna bıýdjeti shıkizat taýarlarynyń eksportyna tikeleı baılanysty elder de qosylady. Oǵan Túrkııa, OAR, Reseı jáne Venesýela memleketteri kiredi. Osy qaterler jaıynda bilgińiz kelse, maqalany qarap shyǵyńyzdar.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, joǵary oqý ornyn tańdaý, qujat tapsyrý jumysy bitisimen, jataqhananyń jyry bastalady. Shalǵaıdan bilim izdep, oqýǵa kelgen stýdenttiń barar jer, basar taýy jataqhana ekeni belgili. Alaıda jataqhana jalpyǵa birdeı jetkiliksiz. Jataqhana taba almaı sandalǵan stýdent aqyrynda páter jaldaýǵa májbúr. Budan bólek, ár ýnıversıtettiń jataqhanaǵa belgilegen óz quny bar. Bul baǵa stýdenttiń qaltasyn kótere ala ma?

«Aldymen elimizdegi birneshe joǵary oqý ornyna qońyraý shalyp kórdik. Al­ǵashqy bolyp, respýblıkadaǵy iri JOO-nyń jataqhanalarynyń qunyn bilýge tyrystyq. Sonymen... Keıbir jataqhananyń jyldyq baǵasy 20-30 myń teńge aralyǵynda. Jylyna 4 myń teńge ǵana alatyn ýnıversıtet te bar eken. Ol - Taraz qalasyndaǵy M.Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıteti. Málimetterge súıensek, eń qymbat jataq­hana Súleımen Demırel atyndaǵy ýnı­ver­sıtette. Ondaǵy jataqhananyń jyl­dyq aqysy 175 myń teńge. Baǵasy joǵa­ry ýnıversıtetterdiń qatarynda KIMEP te bar. Onda 1 semestr (4 aı) turǵan ýaqyt úshin 135 myń teńge tóleýiń kerek. T.Rys­qulov atyndaǵy QEÝ jataq­hanasynyń jyldyq baǵasy 120 myń teńge»,-dep jazady basylym.

Qaraǵan­dy memlekettik tehnıkalyq ýnıversı­tetin­de de shamamen solaı, mun­da aıyna 12 500 teńgeden keledi. Sonda 9 aıǵa 112 500 teńge. Al aımaqtardan kel­gen stý­dentter úshin mundaǵy jataqhana aıyna 6 500 teńge. «Serpin - 2050» baǵdar­lamasy boıynsha oqýǵa túskenderge jataq­hana aqysy aıyna 2 514 teńge. Qara­ǵandy mem­lekettik medıtsına ýnı­ver­sıtetiniń jataq­hanasyna turǵyń kel­se, 10 aıǵa 105 myń teńge tóleısiń. Alma­tydaǵy QBTÝ jataqhanasynyń quny aıyna 15 myń teńge, ıaǵnı oqý jy­ly­nyń 9-10 aıynda 135-150 myń teń­gege barady. Býketov atyn­daǵy Qaraǵandy memlekettik ýnı­versıtetine qarasty jataqhananyń baǵa­sy - jylyna 60 myń teńge. Al Qaraǵandy memlekettik ındýs­trııa­lyq ýnıversı­te­tiniń 1-kýrs stýdent­teri men «Serpin - 2050» baǵdarlamasymen oqıtyndar úshin jataqhana tegin beriledi eken. Bul jaıynda « Jataqhananyń jyldyq baǵasy qansha?» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.

Osy basylymda « Quramada kimder oınaıtyn boldy?» degen maqala jarııalandy. ıÝrıı Krasnojan jetekshilik etetin Qazaqstan ulttyq quramasynyń bapkerlik shtaby 2016 jylǵy Eýropa chempıonatynyń irikteý týrnırinde Chehııa jáne Islandııa quramalarymen ótkizetin matchqa shaqyrylǵan fýtbolshylardyń tizimin jarııalady. Sonymen, Qazaqstan Ulttyq qurama­syna qandaı fýtbolshylar shaqyryldy? Qaqpashylar: Sergeı Boıchenko («Or­dabasy»), Stas Pokatılov («Aqtóbe»), Andreı Sıdelnıkov («Ordabasy»). Qorǵaýshylar: Berik Aıtbaev («Aty­raý»), Eldos Ahmetov («Astana»), Abzal Beısebekov («Astana»), Mark Gýrman («Qaırat»), Ermek Qýantaev («Qaırat»), ıÝrıı Logvınenko («Aqtóbe»), Sergeı Malyı («Ordabasy»), Ǵafýrjan Súıim­baev («Ordabasy»), Dmıtrıı Shomko («Astana»).

***

«Ekspress-K» gazetinde « Bes obreza » atty materıal berilgen. Shymkenttik sot alty jyl buryn óziniń qatarlasyn óltirgen 24 jasar Q. Bahtııarulyna 10 jarym jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý úkimin shyǵardy. Osy jyldar boıy jasyrynyp júrgen.

2009 jyldyń sáýirinde 18 jasar Qalyn Bahtııarulyn shymkenttik lıtseılerdiń biriniń oqýshylary soqqyǵa jyǵyp, tonap ketken edi. Ol dostaryn jınap, renjitkenderdi kezdesýge shaqyrady. Osy kezdesýge barardyń aldynda ol ózimen birge sholaq myltyqty da ala shyqqan eken. Kóp sózge kelmesten Qalyn oq atyp, eki jigitti jaralaıdy, keıinnen olardyń biri kóz jumady. Osydan keıin Q. Bahtııaruly alty jyl boıy jasyrynyp, kóz jumǵan jigittiń ata-anasyna turaqty túrde aqshalaı kómek jiberip otyrǵan. Qurban bolǵan jigittiń ákesi Qalyndy keshirgenin jáne ony qylmystyq qýdalaýdan bosatýdy suraǵan. Osydan keıin ol polıtsııaǵa óz erkimen kelgen eken...