Jastar Astanadaǵy Kenesary sarbazdary jerlengen qorymdy tazalady
«Kenesary han sarbazdary» dep atalatyn bul uıymǵa qyryqtan astam Astana jastary múshe bolyp úlgerdi.
«Jastar arasynda tarıh arqyly otansúıgishtikti, patrıotızmdi nasıhattaý kerek. Sondyqtan, Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasyn iske asyrý men jastar arasynda jańa qazaqstandyq patrıotızmdi nasıhattaý maqsatynda Kenesary handy tańdap aldyq. Sebebi, Astana aýmaǵynda Kenesary hannyń sarbazdary qazaq eliniń táýelsizdigi úshin jandaryn qıǵan. Astanany Saryarqanyń tórine kóshirgende de Prezıdent eń alǵashqy eskertkishti Kenesary hanǵa arnap turǵyzǵan edi. Jalpy, Kenesaryny qazaq táýelsizdigi úshin kúrestiń sımvoly retinde nasıhattaǵymyz keledi», - dedi «Nur Otan» partııasy Astana qalalyq fılıaly saıası jumys bóliminiń meńgerýshisi, «Kenesary han sarbazdary» jastar klýby jobasynyń jetekshisi Erlan Ahmedın.
Onyń aıtýynsha, «Nur Otan» partııasynyń Astanalyq fılıalynyń qoldaýymen klýb Kenesary hannyń ómiri týraly kezdesýler, dóńgelek ústel, ǵylymı konferentsııalar ótkizý, komıks kitaptar shyǵarýdy josparlap otyr. Astana jastary bul klýbqa erikti túrde múshe bola alady.
«Jobany bastar aldynda tarıhshylarmen keńesip, josparymyzdy kórsetip, aqyldasqan bolatynbyz. Sodan keıin Astana ýnıversıtetterine baryp, jastar kóshbasshylarymen kezdesip, stýdentterdi shaqyrdyq. Alda ótkizetin barlyq sharalardy leýmettik jelilerde jarııalap otyramyz. Meniń oıymsha, klýb músheleri áli de kóbeıedi», - dep óz sózin tolyqtyrdy ol.
Tanystyrylymnan keıin jastar klýbynyń músheleri Kenesarynyń 250 sarbazy jerlengen Astanadaǵy «Qaraótkel» zıratyna senbilikke attandy.
Kenesary Qasymuly (1802-1847) - memleket qaıratkeri, áskerı qolbasshy, qazaq halqynyń 1837-1847 jylǵy ult-azattyq qozǵalysynyń kósemi. Qazaq handyǵynyń sońǵy hany. Ataqty Shyńǵys hannyń 27-inshi urpaǵy, Abylaı hannyń nemeresi. Reseıdiń áskerı tarıhshysy V. Potto kezinde Kenesaryny «qazaqtardyń Shámili» dep te ataǵan.
