Jasampazdyq jylnamasy

ASTANA. QazAqparat - 1992 jyldyń 5 qazanynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 47-shi sessııasynda sóz sóıledi. Elbasy BUU minberinde álemdik aýqymda oılaý qabiletin ańǵartty. Ásirese, Memleket basshysynyń álemdik deńgeıdegi kúrdeli máselelerdi saýatty taldaı otyryp, onyń sheshilý joldaryna qatysty usynystaryn jahan jurtshylyǵy jyly qabyldady. Qazaqstan Prezıdenti osy kúni BUU Bas hatshysy Býtros Ǵalımen kezdesti, dep jazady «Egemendi Qazaqstan» gazeti.

Aıta keteıik, Nursultan Nazarbaevtyń BUU Bas Assambleıa­synyń 47-shi sessııasynda sóılegen sózi «Egemen Qazaqstan» gazetiniń 1992 jyldyń 8 qazanyndaǵy nómirinde jarııalandy.

* 10 qazanda Kókshetaýda Qazaqstan men Reseı prezıdent­teri - Nursultan Nazarbaev pen Borıs Eltsınniń kezdesýi ótti. Basqosýda taraptar memleketaralyq qatynastarǵa, sonyń ishinde astyq jetkizilýine baılanysty máselelerdiń keń aýqymy boıynsha kelissóz júrgizdi. Kelissóz nátıjeleri boıynsha birlesken málimdeme de jasaldy. Onda budan ári de strategııalyq kúshterge birikken komandovanıe men ıadro­lyq qarýǵa birtutas baqylaý jasaý, Baıqońyr ǵarysh aıla­ǵynda, Semeı polıgonynda jáne eki memlekettegi qorǵanys kesheni­niń basqa da nysandarynda qurylǵan ǵylymı-tehnı­kalyq potentsıaldy saqtaý jáne damytý qajettigi aıtyldy.

*11 qazanda Batys Qazaqstan oblysynyń Syrym aýda­nyn­­da qazaqtyń 1783-1787 jyldardaǵy ult-azattyq kóteri­lisi­niń qolbasshysy, batyr ári sheshen Syrym Datulynyń tý­ǵanyna 250 jyl tolýy keń kólemde atap ótildi.

* 14 qazanda Prezıdent Nursultan Nazarbaev «Shev­ron» kor­­poratsııasy dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, kor­po­­ra­­tsııa basshysy Kennet Derr bastaǵan delegatsııamen kez­des­ti. Basqosýda 18 mamyrda Vashıngtonda Qazaqstan men «Shevron» arasynda birlesken kásiporyn qurý jóninde quryl­taı kelisimine qol qoıylǵannan keıin istiń edáýir ilgeri­legeni sóz boldy.

* 18 qazanda Almatyda rýhanı tatýlyq jónindegi birin­shi dúnıejúzilik kongress bolyp ótti. Forýmǵa álemdegi asa iri dinı aǵymdardyń ókilderi, belgili rýhanı ilim basshy­lary, ǵalymdar, jazýshylar, oqý-aǵartý jáne mádenıet qaı­rat­kerleri, AQSh-tan, Ulybrıtanııadan, Germanııadan, Avs­trııadan, Italııadan, Shveıtsarııadan, Úndistannan jáne basqa da shet memleketterden, TMD-nyń kóptegen elderinen kelgen shyǵarmashylyq ıntellıgentsııa ókilderi keldi. Prezıdent Nursultan Nazarbaev kongreske qatysýshylarǵa quttyqtaý joldady.

*21 qazanda Qazaqstan men Reseı arasynda dıplomatııa­lyq qarym-qatynas ornatyldy. Eki elde óz elshilikteri ashyldy.

* 22 qazanda Prezıdent Nursultan Nazarbaev Qazaq teledıdary arqyly sóz sóılep, demokratııalyq qoǵam qurý, naryqtyq ekonomıka qalyptastyrý baǵytynda týyndap otyrǵan kúrdeli máseleler, Úkimet úsh jylǵa eseptep, jasap shyqqan reformalar sıpaty jóninde el halqyn habardar etti. Elbasy sózi «Egemen Qazaqstan» gazetiniń 24 qazandaǵy nómirine basyldy.

* 23 qazanda Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń tóraǵalyq etýimen Qaýipsizdik keńe­siniń kezekti májilisi ótti. Májiliste respýblıkanyń áskerı doktrınasy men áskerı qurylysynyń tujyrymdamasy qaraldy.

* 28 qazanda Túrkııada tuńǵysh ret elimizdiń dıplomatııalyq ókildigi - Qa­zaq­stan elshiligi resmı túrde ashyldy.

* 29 qazanda Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaev Túrik Respýblıkasynyń qu­ry­lýynyń 69 jyldyǵyna arnalǵan Ankaradaǵy saltanatqa qatysty.

*30 qazanda Ankaradaǵy Uly ulttyq Májilis úıinde túrki tildes mem­le­ketter men úkimetter basshylarynyń keńesi ashyldy. Al erteńine Túr­kııa, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan prezı­dentteri «Ankara deklaratsııasyna» qol qoıdy.

* 31 qazan - 2 qarasha aralyǵynda Elbasy N.Á.Nazarbaev Iran Islam Res­pýb­lıkasynda resmı saparmen boldy. Sapar barysynda Qazaqstan men Iran prezıdentteriniń birlesken mazmundamasy jarııalandy.

* 10 qarasha Almatyda aýdandar, qalalar men oblystar ákimderi jáne ha­lyq de­pýtattary Keńesteri tóraǵalarynyń respýblıkalyq Keńesi bastaldy. Ke­ńes­te el Prezıdenti, Konstıtýtsııalyq komıssııanyń tóraǵasy Nursultan Nazar­baev baıandama jasady. «Men qoǵamdy qaıta ózgertýdegi bizdiń barlyq tabys­tarymyzdyń negizi - barlyq qazaqstandyqtardyń birligi, kelisimi men tatýlyǵy ekenin qaıtalaýdan eshqashanda jalyqpaımyn», - dedi óz baıandamasynda Elbasy.

* 24 qarashada Qazaq ádebıetiniń klassıgi Ǵabıt Músirepovtiń týǵanyna 90 jyl tolýyna oraı Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda saltanatty kesh ótti. Aıta keteıik, «Egemendi Qazaqstan» gazetiniń 25 qarashadaǵy nómirinde akademık Zeınolla Qabdolovtyń «Músirepov týraly sóz» taqyrybymen kólemdi maqala jarııalandy.

* 25 qarashada ıÝNESKO shtab-páterinde Baspasóz jáne buqaralyq aqpa­rat mınıstri Qýanysh Sultanov osy bedeldi halyqaralyq uıymnyń bas dı­rek­tory Federıko Maıorǵa Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń Abaı­dyń týǵanyna 150 jyl tolýyn ıÝNESKO sheńberinde toılaý máselesine baı­lanysty jeke hatyn tabys etti. Federıko Maıor Abaıdyń 150 jyldyq mereıtoıyna tikeleı qoldaý kórsetetinine sendirdi. Bul máseleniń Elbasynyń tikeleı aralasýymen ǵana sheshiletin jóni de bar: ıÝNESKO tártibi boıynsha álemdik aýqymda uly tulǵalardyń tek ǵasyrlyq múshel toılary ǵana atalyp ótedi. Ereje talaptarynyń tilimen aıtsaq, «datanyń keminde eki nólmen bitýi», mysaly, 100, 200, 500, 1000 degen sııaqty bolyp kelýi shart. Abaı toıy osydan keıin úsh jyl ótkende, 1995 jyly ıÝNESKO sheńberinde keńinen atalyp ótti.

* 26 qarashada M.Áýezov atyn­daǵy teatrdyń ǵıma­ra­tynda «Qazaq tili» qo­ǵamynyń ІІ quryltaıy ót­ti. Prezıdent N.Á.Nazarbaev quryl­­taıǵa qatysý­shy­lar­dyń aldynda sóz sóı­ledi. Quryltaıda qoǵamnyń jarǵysyna ýaqyt talabyna oraı túzetýler men tolyqtyrýlar en­gi­zildi. Qoǵamnyń qyz­met aýqymy respýb­lı­ka sheńberinen shyǵyp, jalpy qazaq tiliniń taǵdyryna qatysty máselelerdi sheshýge atsalysa bastaǵanyna baılanysty munan bylaı ony Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy dep ataý uıǵaryldy. Qoǵamnyń prezıdenti bolyp Ábdýálı Qaıdarov saılandy. Elbasynyń Quryltaıdaǵy sózi «Egemendi Qazaqstan» gazetiniń 28 qara­shadaǵy sanynda «Halyq máńgiliginiń máselesi» taqyryby­men jaryq kórdi.

* 27 qarashada Qazaq­stannyń, Qyrǵyzstannyń, Reseıdiń jáne Tájikstannyń birikken delegatsııasy men Qytaıdyń úkimet dele­gatsııasy arasynda shekara aýdandarynda qarýly kúsh­ter men qarý-jaraqty ózara qysqartý jáne TMD-nyń atalǵan tórt eli men Qytaı Halyq Respýblıkasy arasynda áskerı saladaǵy ózara senimdi nyǵaıtý týra­ly máseleler boıynsha ótki­zilgen kelissózdiń Beı­jińde ótken segizinshi kezeńi aıaqtaldy.