Jas sarbazdardy batyrlar úlgisi negizinde tárbıeleımiz – áskerı tárbıeshi
ORAL. KAZINFORM – Memleket basshysynyń 1993 jyly 19 qańtardaǵy Jarlyǵymen elimizdegi áskerı qurylymdarda tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys laýazymdary bekitildi. Sol sátten bastap áskerı qurylymdardaǵy tárbıe jáne ıdeologııalyq jumys aıtarlyqtaı damyp, 19 qańtar áskerı tárbıeshilerdiń merekesi bolyp tanyldy.
Osy oraıda QR Ulttyq ulany «Batys» óńirlik qolbasshylyǵyna qarasty Oral qalasynda ornalasqan 5517-áskerı bóliminiń jedel maqsattaǵy batalony komandıriniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys jónindegi orynbasary, kapıtan Tańat Mansur osy qyzmetke qalaı kelgeni, óziniń ómirlik ustanymy jóninde áńgimelep berdi.
- Tańat Maratuly, qazirgitańdaelimizde 30 jyldyq tarıhy bar tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys salasy qyzmetkerleriniń biri ekensiz. Eń aldymen meıramdaryńyz qutty bolsyn! Eń aldymen ózińizdiń boıynyzdaǵy ultjandylyqty, patrıotızmdi qalyptastyrǵan orta jáne ózińizdiń otbasyńyz týraly aıtyp ótseńiz ?
- Quttyqtaýyńyzǵa rahmet. Men 1994 jyly 21 qazanda Soltústik Qazaqstan oblysy Jambyl aýdany Amangeldi aýylynda kópbalaly otbasynda dúnıege kelgenmin. Ákem Marattyń aýylda óziniń jeke sharýashylyǵy bar. Al anam Marııash mektep-ınternatta tárbıeshi qyzmetinde jumys isteıdi. Bizdiń otbasymyzda úsh ul, eki qyz bar. Men sol úlken otbasynyń ekinshi perzentimin. Jastaıymnan atam men ájemniń tárbıesin kórgendikten shyǵar, sirá, boıymda baýyrmaldylyq pen jaýapkershilik qasıetteri óte joǵary deńgeıde qalyptasty. Sebebi bala kezimde atam kóptegen aqyn-jazýshylardyń naqyl sózderin sanama quıatyn. Solardyń biri, aqyn Maǵjan Jumabaevtyń «Tárbıedegi maqsat – adam degen atty qur jala qylyp japsyrmaı, shyn maǵynasymen adam qylyp shyǵarý» degen sózi meniń ómirime erekshe áser etken ósıetterdiń biri desem bolady. Árıne, bala kezimde atam men ájem bul ómirge adam bolyp kelgen soń, adamgershilikti saqta, óz atyńa daq túsirme, ómirdi adal súr dep árdaıym ózderiniń ósıetterin aıtyp otyratyn. Osylaısha, bala kezimnen bastap ózimniń artymnan ergen baýyrym men qaryndastaryma qamqor bolyp qana qoımaı, olarǵa úlgi bolýǵa tyrystym. Ata-anama úı sharýasyna kómektesip, ózimniń qolymnan kelgenin jasaıtynmyn. Árdaıym ózimnen úlkenderdiń sózderin tyńdap qana qoımaı, artymnan ergen baýyrlarymnyń qamqorshysy bolýǵa tyrysatynmyn.
- Shyndyǵynda da keremet, qazaqta atasy men ájesiniń tárbıesin kórý bala úshin bir ǵanıbet. Bala kezińizde óte baýyrmal bolypsyz, al sol baýyrmaldylyq mektep qabyrǵasyna kelgen soń ózgerip ketpedi me ?
- Joq. Mektepte sotqar balalardyń arasynda óskenmin, alaıda bul orta meniń Otanǵa degen ystyq yqylasym men iltıpatymnyń joǵary bolýyna esh kedergisin keltirmegen. Amangeldi aýylynda kishigirim mektepte bilim aldym, sonymen qatar sportqa degen qulshynysym joǵary bolyp, grek-rım, qazaq kúresimen aınalysqanmyn. Balalyq shaǵymda sportqa ǵana kóńil bólmeı, uly aqyn-jazýshylarymyzdyń kitaptaryn oqyp, sol kitaptardan ónege-bilim aldym. Men bala kúnimnen armanshyl bala bolyp óstim. Qııalǵa berilip, kóp armandaıtynmyn. 1999 jyly anamnyń inisi, meniń naǵashy aǵam Almaty qalasyndaǵy Saǵadat Nurmaǵambetov atyndaǵy áskerı ınstıtýtty bitirip, bizdiń úıimizege áskerı forma kıip kelgende, qyzyǵýshylyǵym oıanyp, áskerı salaǵa kóz sala bastaǵanmyn. Osylaısha, bala kúnimnen-aq ıyǵyma pagon taǵyp, áskerıler qatarynda bolǵym kelgendikten, mektep bitirgen soń Petropavl qalasynda ornalasqan áskerı ınstıtýtqa tapsyryp kórgen edim. Alaıda alǵashqy eki jyl qatarynan belgili bir sebepterge baılanysty túse almadym. «Batyr aıtpas, aıtsa, qaıtpas» degendeı, óz maqsatyma úshinshi jyly jettim. Áskerı ınstıtýt qabyrǵasyna túsken soń jas sarbazdar boıynda ulttyq qundylyqty, ulttyq minezdi qalyptastyrý maqsatynda tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys kafedrasyn tańdap, osy baǵytta 4 jyl oqyp shyqtym.
- Áskerı salaǵa kelýińiz shynynda da ońaıǵa soqpaǵan eken. Sodan keıingi jolyńyz qalaı órildi ?
- Instıtýttan keıin eń aldymen Ulttyq ulannyń Jańaózen qalasynda ornalasqan 5548-áskerı bóliminde rota komandıriniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary qyzmetin atqardym. Eńbek jolymdy Jańaózen qalasynan bastadym. Keıin Oral qalasyndaǵy Ulttyq ulannyń 5517-áskerı bólimine aýysyp keldim. Munda bastapqyda tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar bólimshesi bastyǵynyń jastarmen jumys jasaý boıynsha kómekshisi qyzmetine taǵaıyndaldym. Shynyna kelgende, jastarmen jumys ózime qatty unaıtyn. Bul qyzmette ózińdi tek áskerı saladan ǵana emes, shyǵarmashylyq jaqtan da shyńdaı alasyń. Mine, qazir 5517-áskerı bólimi jedel maqsattaǵy batalony komandıriniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumysy boıynsha orynbasary qyzmetin atqaryp júrmin. Endi nelikten áskerı tárbıeshi mamandyǵyn tańdaǵanymdy taǵy bir naqtylaıyn. Eń áýeli áskerge kelgen jas sarbazdar boıynda Otanǵa degen súıispenshilik, patrıotızm qasıetterin qalyptastyrý meniń osy joldy tańdaýdaǵy basty maqsatym boldy. Ábý Nasyr Ál-Farabı atamyz aıtqandaı, «Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy» demekshi, áskerge kelgen árbir jas sarbaz kóptegen bilim alady, alaıda bilim men tárbıe qatar júrmese, bul berilgen bilimniń esh paıdasy bolmaıdy. Áskerge kelgen jas sarbazdardy osynda kelgennen sátten bastap jeke tárbıeleý kerek. Oǵan qosa tártip – áskerı ómirdiń eń mańyzdy bóligi. Mine, osy jas sarbazdarǵa tárbıe berip, ózimniń bir úlesimdi qossam, meniń ómirlik mıssııam oryndalady dep esepteımin.
- Sizdiń ómirlik ustanymyńyz týraly bile aldyq, al áskerdegi jas sarbazdar boıyndaǵy otansúıgishtik patrıotızmdi qalyptastyrý baǵytynda qandaı jumystar júrgiziledi ?
- Sarbazdarǵa biz oqý pýnktine kelgen kúninen bastap, qyzmetke túser barysynda aptasyna úsh ret ártúrli taqyryptarda tárbıe saǵattaryn, taqyryptyq keshter ótkizemiz. Osyndaı is-sharalardy ótkizý arqyly biz jas sarbazdardyń boıynda Otanǵa degen ystyq sezimderdi oıatyp, otansúıgishtikti qalyptastyramyz. Bul is-sharalarda kóbinese batyrlar men babalar qaldyrǵan ónege-úlgi boıynsha tárbıeleýge tyrysamyz. Óz basym osyndaı taqyryptyq keshter men tárbıe saǵattarynda Baýyrjan Momyshulynyń, Álııa Moldaǵulovanyń, Mánshúk Mametovanyń júrip ótken joldaryn, bastarynan keshken qıynshylyqtaryn ashyp aıtýǵa tyrysamyn. Kóbine Іlııas Esenberlınniń ózime unaıtyn «Kóshpendiler» atty kitabynan úzindi oqyǵandy qup kóremin. Oǵan qosa biz qazirgi beıbit kúnniń batyrlaryn aıtyp, olardyń jasaǵan erlikterin kórsetemiz. Sonymen qatar biz sarbazdarǵa memlekettik quqyqtyq daıarlyq, atys óneri daıyndyǵy sekildi kóptegen pánderdi júrgizemiz. Sebebi jas sarbazdar boıynda batyrlarymyzda bar qasıetterdi qalyptastyrý – bizdiń maqsatymyz. Batyr bolý – soǵysqa baryp, jaýmen soǵysý emes, batyrlyq degen – qyzmetińe adal bolý, ár isti shyn kóńilmen isteý dep esepteımin.
- Iá, durys aıtasyz, batyrlyq degen qolǵa qarý alyp, soǵysý emes, batyrlyq degen adam boıyndaǵy qasıet. Al siz qazirgi zaman jastarynyń boıyndaǵy sol qasıetti qalaı baǵalaısyz ?
- Jastarymyzdyń boıynda Otanǵa degen ystyq sezim bar. Kóptegen sarbazdar áskerge Otan aldyndaǵy boryshymdy óteımin degen maqsatpen keledi. Bul, árıne, bizdi, áskerı tárbıeshilerdi qýantady. Sebebi bizdiń qazaq jastarynyń boıynda bul qasıetter otbasynan bastap qalyptasady. Kóptegen jastarymyzdyń kózderinde áskergen kelgen shaqtarynda jalyndaǵan ot bolady. Al, biz, áskerı tárbıeshiler osy otty odan da mazdatyp jandyrǵymyz keledi. Basqalarynyń da boıynda Otanǵa degen patrıotızmdi qalyptastyrý – bizdiń jumysymyz. Qalǵan jastardyń kózderinde osy otty jaǵý úshin aıanbaı eńbek etemiz.
- Ulttyq minez jóninde ne aıtar edińiz ?
- Bul baǵytta jumys isteý úshin eń aldymen biz bul qasıetterdi ózimizdiń boıymyzda qalyptastyrýymyz kerek. Sondyqtan men óz boıymda osy qasıetterdi arttyrýǵa tyrysamyn. Bylaı qarap otyrsaq, qazirgi jastar óte alǵyr. Osyndaı qasıettiń arqasynda sarbazdarmen jumys isteý qatty qıynǵa soqpaıdy. Sebebi qazirgi jastar aqyldy, bilim men biliktiligi birdeı desem, artyq etpes. Al olardyń boıynda ulttyq minezdi qalyptastyrý úshin eń aldymen men jumysty elimizdiń zańnamalaryn úıretý men oqytýdan bastaımyn. Elimizdiń tarıhy men kórgen qaıǵy-qasiretterin ashyp aıtý arqyly olardyń elge, jerge degen kózqarastaryn ózgertýge bolady. Sebebi, bala kezimde meniń ultqa degen ystyq-yqylasymdy ashý úshin atam men ájem Jeltoqsan oqıǵasyn, halqymyzdyń kórgen beınetin jasyrmaı aıtyp beretin. Sol sebepti jas sarbazdar boıynda bul qasıetti qalyptastyrý úshin tarıh betterinen syr shertip, qyzmet atqaramyz.
- Sarbazdardyń boıynda ulttyq minez qalyptastyrý úshin sizde de baǵyt-baǵdar berýshi adam bolýy kerek. Ózińizdiń osy saladaǵy tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys barysyndaǵy jetekshilerińiz týraly aıtyp ótseńiz ?
- Durys aıtasyz, árbir adamnyń ómirde óziniń jetekshisi, pir tutatyn adamy bolady. Meniń de ómirimde pir tutatyn adamdarym kóp. Bala kúnimde ákem men atam, ómirde uly Abaı, Baýyrjan atalarym bolsa, áskerı ómirde meniń jetekshim dep biletin birneshe adam bar. Atap aıtar bolsam, eń alǵashqy osy saladaǵy jetekshim, Ulttyq ulannyń 6655-áskerı bólimi komandıriniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumysy boıynsha orynbasary Asqar Serikuly Maýǵazın bola bildi. Qandaı da bir tabys-jetistikterge qol jetkizsem, ol – osy alǵashqy ustazymnyń arqasy. Sonymen qatar men ózime úlgi retinde Oral qalasyndaǵy «Batys» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary, polkovnık Alazov Baqyt Maǵaýulyn atar edim. Osyndaı jandardan men jas sarbazdarmen jumys jasaýdy, tárbıelik jumystar júrgizýdi jáne olardyń boıyndaǵy ulttyq minez ben patrıotızmdi qalyptastyrýdy úırendim.
- Jastarǵa berer aqyl-keńesińiz qandaı ?
- Osyǵan deıin aıtqanymdaı, men Abaı atamyzdy ómirlik jetekshim dep tanımyn. Sol sebepti meniń ómirlik ustanymym Abaı atamyzdyń «Adam bop keldim ómirge, adam bop ketý armanym» degen sózimen ushtasady. Jaryq dúnıege adam balasy bolyp kelgen soń, aınalama zııanymdy tıgizbeı, tek paıdaly dúnıeler bersem, jas sarbazdarǵa úlgi-ónege bolatyn adam bola bilsem, ómirlik maqsatymnyń oryndalǵany dep bilemin. Sebebi adamgershik – adam boıyndaǵy asyl qasıet, sodan aınymaý keerk. Al jastarǵa beretin aqyl-keńesime kelsem, Otandy súıý kerek. Otandy súıip qana qoımaı, Otanǵa degen mahabbatyńdy ispen dáleldeý qajet.
- Áńgimeńizge rahmet. Qasym atamyz aıtqandaı, «Elin súıer, senińiz, óz otbasyn súıe alǵan» demekshi, siz óz otbasyńyzdy da jaqsy kóre bilesiz. Budan úsh jyl buryn úılenip, jubaıyńyz Gúlaıymmen birge Naǵıma esimdi perzent súıip otyrsyz. Aldaǵy ýaqytta da áskerı tárbıeshi retinda alar asýlaryńyz kóp bolǵaı!
