JANQUTTY BI
El ishindegi ár túrli bılik, ákimshilik jumystaryna aralasady. Janqutty Botantaıuly óz zamanynyń ádil bıi, ot aýyzdy, oraq tildi shesheni Shabanbaı bıdiń batasyn alyp, tálim tárbıesin kórgen. Ol Jaqsy Janqutty bıge bylaı dep bata bergen:
«Allaǵa jaǵam deseń - qazandy bol,
halqyńa jaǵam deseń - ádil bol,
Sýdaı taza bol,
Jerdeı berik bol,
Ómiriń uzaq bolsyn,
Aımaǵyń sýat bolsyn,
Sóziń halqyńa qýat bolsyn!».
Kunanbaı, Alshynbaı, Qusbek tóre sııaqty el jaqsylarymen qarym - qatynasta bolǵan.
Jaqsy Janqutty bı bala Abaıdyń bolashaǵyn boljap, bata bergen. 1850,1873 jyldary qajylyqqa barǵan.
Sońǵy barǵanda Qunanbaıdyń kelesi jyly baraıyq degen sózine: «Keler jylǵa men qarar edim, ajal qaramaıdy ǵoı» dep júrip ketedi.
Sol saparynda Mekkede qaıtys bolady. Jaqsy Janqutty atanǵan sheshen, bıdiń keıingi urpaqqa ósıet etip qaldyrǵan, úlgi bolarlyq naqyl sózderi mol.
Jaqsy Janqutty bıdiń aıtqan dýaly sózderinen halyqqa qamqor bolý, syrtqy dushpandardan qorǵaný úshin jasaǵan is-áreketterdi; el birligin saqtaý, rý arasyndaǵy daýly máselelerdi sheshý barysynda ádil qazylyq jasaý; urpaqqa ulaǵatty sóz qaldyrý, jastardy tárbıeleýge aıryqsha mán berip, kóńil bólý jaıly baǵyttar baıqalady.
Janqutty bı týraly derekter Q.Jumalıevtiń «HVІІІ - HІH ǵasyrlardaǵy qazaq ádebıeti» (1967), B.Adambaevtiń «Halyq danalyǵy» (1984), «El aýzynan» (1990) eńbekterinde keltirilgen.
Qaraǵandy oblysynyń Shet aýdanyndaǵy mektep-gımnazııa, aýdan ortalyǵyndaǵy kóshe Jaqsy Janqutty bıdiń esimimen atalady.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 3 tom