Janarbek Áshimjan: Halyqtyń negizgi talaby – elordaǵa Astana ataýyn qaıtarý
«Jurt nazarynda turǵan taǵy bir másele – elordanyń burynǵy ataýyn qaıtarý. Qazaqstan halqy Tuńǵysh Prezıdenttiń memleket irgesin bekitýdegi tarıhı eńbegin joqqa shyǵarmaıdy. Bir elordanyń ózinde halyqaralyq áýejaıdyń, birneshe eskertkishtiń, saıabaqtyń, oqý ornynyń ol kisiniń esimimen atalýynyń ózi qurmettiń belgisi. Al halyqtyń negizgi talaby – kezinde óziniń pármenimen elordaǵa berilgen Astana ataýyn qaıtarý. Depýtattar sol sebepti saılaýshylardyń ótinishi negizinde arnaı bastama jasady», – dedi depýtat «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly» zań jobasyn talqylaý barysynda.
Osy oraıda ol Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Pikir san alýan, biraq memleket jalǵyz» degen oıdy aıtqanyn eske saldy.
«Sondyqtan el – ortaq, jer – ortaq, elorda – ortaq. «Búgin – erte bolsa, erteń – kesh. Asyǵý zııan bolsa, keshigý – qaýipti». Adamzat tarıhy osyndaı aldy-artyn boljap bolmas saıası-áleýmettik, týrbýlentti qubylystardy bastan keshýde. Qazaq qoǵamynyń da basynan alaǵaı da bulaǵaı kezeńder kóship jatyr. Sondaı kezeńderde eldiń kóshin – Er túzese, ádiletti Erdiń isin – el jaqtasa kerek. Búgingi qoǵam talqysyna salynyp, alýan pikirdiń kórigin qyzdyrǵan máselelerdiń quqyqtyq turǵydan baǵasy berilý úshin osy zań jobasyn qoldaýǵa barsha áriptesimdi shaqyramyn», – dedi ol.
Eske salaıyq, Parlamentte ótken talqylaýdan keıin depýtattar «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly» zań jobasyn qabyldady.
