Janar-jaǵarmaıdyń shekti bólshek baǵasy týraly buıryq kúshine enedi
Qujatqa sáıkes shekti baǵalar:
- AI-92 jáne Aı-93 markaly benzın lıtrine 205 teńgege deıin;
- dızel otyny lıtrine 295 teńgege deıin quraıdy.
Otynnyń keıbir túrlerine jańa bólshek saýda baǵalaryn belgileý májbúrli shara bolyp tabylady jáne onyń kórshi eldermen qunynyń dısparıtetin tómendetý qajettiligimen baılanysty. Bul elden munaı ónimderiniń shyǵýyn azaıtýǵa jáne ishki naryqtyń ósip kele jatqan qajettilikterin qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Aıta ketý kerek, Qazaqstanda janar-jaǵarmaı baǵasy 2021 jyldyń kúzinen beri ózgergen joq.
Sonymen qatar kóktemgi egis jumystary aıaqtalǵanǵa deıin fermerler úshin dızel otynynyń quny ózgermeıdi. Operatorlardyń shyǵystaryn eskere otyryp, agrarshylar úshin respýblıka boıynsha ortasha baǵa lıtrine 204 teńgeni quraıdy, bul naryqtyq baǵadan 31% - ǵa tómen.
Óńirlerge kóktemgi egis jumystaryna 419 myń tonna arzandatylǵan dızel otyny bólindi, bul ótken jylmen salystyrǵanda 19 myń tonnaǵa artyq. Kóktemgi dala jumystaryna bekitilgen kólem basym tártippen tıep-jóneltiletin bolady. Aqpan aıynda 81,1 myń tonnanyń 77,1-i nemese 95%-y, Naýryzda –102,2 myń tonnanyń 94,2-si nemese 92,2%-y tıep-jóneltildi.
Bul rette dızel otynynyń buryn belgilengen saralanǵan baǵasy ózgerissiz qalady. Atap aıtqanda, Qazaqstan azamattary júrgizýshi kýáligin kórsetken kezde lıtrine 295 teńge baǵasymen táýligine 100 lıtr satyp ala alady. Júk, arnaıy, mamandandyrylǵan avtomobılder men avtobýstar úshin, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynda kólik quralyn tirkeý týraly kýálik usynylǵan kezde táýligine bekitilgen lımıt uqsas baǵa boıynsha 300 lıtrdi quraıdy.
«Qalǵan sanattaǵy adamdar úshin, sondaı-aq joǵaryda atalǵan lımıtterdi dızel otynyn satyp alatyndar úshin baǵa lıtrine 450 teńgeni quraıdy»,-delingen habarlamada.
