Jańaqorǵanda 63 otbasy qonys toıyn toılady - Qyzylorda oblysy
«Búgingi kúni baspana eldegi eń ózekti máselelerdiń biri ekeni daýsyz. Degenmen, óńirde páter máselesin sheshýdiń ońtaıly joldary qarastyrylyp, túrli baıypty baǵdarlamalar qolǵa alynyp, júzege asýda. Máselen, halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryn qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý maqsatynda oblysta arnaıy «Orda» turǵynúı qurylysynyń «Jol kartasy» ázirlenip, oblystyq bıýdjetten jyl saıyn qajetti qarjy bólý týraly sheshim qabyldandy. Ony iske asyrýǵa 3,5 mlrd teńge qarastyryldy. Bul baǵdarlamanyń múmkindikterin apatty úıler men jataqhanalarda turǵan turǵyndar paıdalanyp úlgerdi", - dedi aımaq basshysy.
Qonys toı ıeleri de óz qýanyshtaryn jetkizdi.
"Eń aldymen, Elbasy men oblys basshylyǵyna úlken alǵysymdy bildiremin. Jeke turǵyn úı alý kez kelgen adam úshin úlken qýanysh dep oılaımyn. Buǵan deıin biz ata - anamyzben birge turdyq, búgin jańa eki bólmeli, barlyq jaǵdaıy jasalǵan jaıly páterge ıe bolyp otyrmyz", - deıdi "Shalqııa Tsınk" AQ qyzmetkeri Rýslan Eńsegenov.
Esterińizge sala keteıik, osy aptada Syrdarııa aýdanynyń ortalyǵy Tereńózek kentinde 42 páterlik 2 turǵyn úı paıdalanýǵa berilgen bolatyn. Bul úılerdi bıýdjet qyzmetkerleri, az qamtylǵan otbasylar, jetim balalar men apatty jaǵdaıdaǵy úılerdiń turǵyndary aldy.
Aıta keteıik, búginde Qyzylorda oblysynyń aýmaǵynda 1747 páterlik taǵy 69 kóppáterli turǵyn úıdiń qurylysy júrgizilýde. 55-i bıyl iske qosylady, olardyń qatarynda Syrdarııanyń sol jaǵalaýyndaǵy 14 kóppáterli turǵyn úıden quralatyn tutas shaǵyn móltekaýdandy paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr.
Óńirde sońǵy 2 jylda memlekettik qarajat jáne jeke merdigerlerdiń esebinen 500 myń sharshy metr turǵyn úı salynǵan.