Jańa zań jobasy elimizdegi Memlekettik shekara saıasatyn myǵymdaı túspek
Sondaı-aq, Qazaqstan aýmaǵy arqyly Eýropa-Qytaı, Reseı-Ortalyq Azııa baǵyttaryndaǵy tasymaldar da arta tústi, «Qorǵas» halyqaralyq shekaralyq yntymaqtastyq ortalyǵy jumys isteı bastady. Osyndaı damý úderisterine baılanysty 20 jyl buryn qabyldanǵan zań búgingi kúnniń talabyna saı kelmeıtini aıqyndalǵan edi. Sonymen qatar, eski zańnyń keıbir erejelerinde naqty baǵyttar qamtylmaǵany da biline bastaǵan. Shekara qyzmetine qatysty zańnyń eskirgendigin, keshegi normanyń búgingi kún talabyna jaýap bermeıtinin sol shekaranyń túbinde oryn alǵan oqys oqıǵalar da aıǵaqtaǵan edi. Sóıtip, udaıy qyraǵylyqty talap etetin shekara qatynastarynda zaman talabynan shyǵatyn quqyqtyq qaǵıdattar qamtylmaǵandyqtan, «Terisaıryq» pen «Arqankergendegi» oqıǵalardyń oryn alǵany kóp dúnıeniń naqty kórinisin asha túsken.
Osyndaı jaǵdaıdy eskere kele, Qazaqstannyń Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń Shekara qyzmetiniń qujatyn Májilistiń jalpy otyrysynda palata depýtattary ekinshi oqylymda maquldady. Endi osy qujattyń jańalyqtaryna toqtalsaq. Zań jobasynda Qazaqstannyń shekaralyq keńistigindegi qoldanylatyn birqatar rejımderdiń maǵynasy men mazmuny ashylady. Budan bólek, qujatta Memlekettik shekarany sanattarǵa bólý rásimi engiziledi. Memlekettik organdardyń, onyń ishinde jergilikti atqarý organdarynyń quzireti jan-jaqty aıqyndalyp, arajigi ajyratylady. Sonymen qatar, zań jobasynda Qazaqstan azamattarynyń Memlekettik shekarany qorǵaýǵa qatysý tártibi naqtylanyp, olardyń quqyqtary men mindetteri retteledi. Memlekettik shekarany qorǵaý jónindegi mindetterdi oryndaý kezinde qarý-jaraqty jáne áskerı tehnıkany, arnaýly quraldardy, qyzmettik janýarlardy jáne dene kúshin qoldanýdyń sharttary men shekteri belgilenedi. Sondaı-aq, Májilis maquldaǵan qujatta Memlekettik shekarany kúzetý kezindegi qarý-jaraqty, áskerı-tehnıkany, arnaýly quraldardy dene kúshin qoldaný sharttary men shegi aıqyndalyp otyr. Al shekara saıasatyn myǵymdaı túsý úshin Úkimet janynan arnaıy Memlekettik shekara komıssııasy qurylyp, shekaralar sanattarǵa bólinedi. ıAǵnı, endigári elimizdiń shekara saıasatyn atalǵan Memlekettik shekara komıssııasy qolǵa alatyn bolady. Komıssııanyń quramy men ókilettigin Úkimet bekitedi.
«Birinshiden, zań jobasynan burynǵy qoldanysta júrgen memlekettik shekarany ózgertý múmkindigin kózdeıtin normalar alynyp tastaldy. Bul sheshim QR Konstıtýtsııasynyń 2-babyna negizdeledi. Onda «memleket óz aýmaǵynyń tutastyǵyn, qol suǵylmaýyn jáne bólinbeýin qamtamasyz etedi» delingen. Sondyqtan da, biz «elimizde memlekettik shekara ózgertilýi múmkin» degen kez-kelgen oıdyń ózin bolǵyzbaýǵa tıispiz. Elbasy N. Nazarbaevtyń basshylyǵymen shekarany mejeleýdiń tarıhı úderisteri aıaqtaldy. Endi budan ári eshkimniń de shekarany ózgertý máselesin kóterýge negizi joq, sol úshin atalǵan norma zań jobasynan kórinis taýyp otyr», - deıdi qujat boıynsha baıandaǵan Májilis depýtaty Máýlen Áshimbaev.
Onyń aıtýynsha, jobadaǵy taǵy bir tyń normalar - «Terisaıryq» pen «Arqankergen» shekara beketinde oryn alǵan keleńsiz, qaıǵyly oqıǵalardyń qaıtalanýyna jol bermeýge baǵyttalady. Al oqystan oryn alǵan olqylyqtardy boldyrmaý úshin ne isteý kerek? Bul rette eń adymen shekarada qyzmet ótkerý úshin shaqyrylatyn kontıngenttiń sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan normalar jańa zań jobasynda qamtylyp otyr. Atap aıtqanda, shekara qyzmetinde áskerı qyzmetti ótkerý máselesi jeke bapta belgilengen. Oǵan sáıkes, azamattardy ásker qataryna shaqyrý barysynda Ulttyq qaýipsizdik komıteti shaqyrý komıssııasynyń quramyna óz ókilderin jiberetin bolady. Sonymen qatar ákimshilikterdiń áskerı basqarmalarǵa bergen jıyntyq málimetteri negizinde monıtorıng jasalyp, shekara qyzmetine alynatyn úmitkerler irikteledi. Bir sózben aıtqanda, Shekara áskeri qyzmetine laıyqty jastar erte bastan irikteledi.
«Shekara áskerlerine qatysty merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrylatyn Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń dene bitimine ǵana emes, moraldyq-psıhologııalyq sapasyna da basa kóńil bólinedi», - deıdi Máýlen Áshimbaev. ıAǵnı, áskerge shaqyrý barysynda shekara qyzmetine irikteletinderge qatysty psıhofızıologııalyq tekserýden, keıbir jaǵdaıda polıgrafııalyq zertteýlerden ótkizý normalary qamtylǵan. Sol arqyly shekara qyzmetiniń talaptaryna saı kelmeıtin sarbazdardyń osy qyzmetke ótip ketýine tosqaýyl qoıylmaq.
Dál osy shekarashylar sapasy týraly máselege qatysty Parlament Májilisiniń depýtaty Baqytbek Smaǵul óz pikirin bylaı bildirgen bolatyn: «Bizge syn aıtsa, synbaıtyn, shyn aıtsa, tyńdaıtyn naǵyz sharbolattaı qaıralǵan shekarashylar qajet. Muny ýaqyttyń ózi dáleldep otyr. Sońǵy ýaqytta shekara beketterinde oryn alǵan oqıǵalar barshaǵa aıqyn. Demek, búgingi kúni elimizdiń shekarasyn kúzetýde súıenetin basty ereje - qoldanystaǵy zańymyz. Al jańa zań jobasy zaman talabyna saı, memlekettiń shekara qyzmetindegi uzaq jyldar boıy qordalanǵan máselelerdi tolyq sheshýi kerek».
Májilis eki oqylym boıy talqylap, arnaıy dóńgelek ústel ótkizgen jańa zań jobasy búgin ekinshi oqylymda maquldandy. Endi qujat Senattyń talqysyna shyǵarylmaq.