Jańa vaktsınany úsh-tórt aı synaqtan ótkizý kerek – DDSU
«Shyn máninde, vaktsına týraly kóp suraq qoıylady jáne osy aptada 11-12 aqpanda DDSU Jenevada ǵylymı zertteýlermen aınalysatyn iri memlekettik jáne jeke múddeli taraptardyń qatysýymen vaktsınany zertteý jáne ázirleý boıynsha keńes ótkizdi. Sebebi, áńgime tek vaktsına týraly ǵana emes. Álemde resýrs óte kóp. Árıne, vaktsınalar mańyzdy, biraq emdeý isiniń mańyzdylyǵy da odan kem emes. Taǵy bir mańyzdy shara – aýrýdyń aldyn alý. Barlyq kúsh-jigerdi osy úsh mańyzdy baǵyt tóńireginde úılestirý qajet», - dedi Hans Klıýge elordada QR DSM men DDSU yntymaqtastyǵy týraly baspasóz máslıhatynda.
Onyń aıtýynsha, ádette vaktsınalardy qoldaný úshin úsh-tórt aı synaqtan ótkizý qajet.
«Mundaı vaktsınalardy qazirgi koronavırýstarǵa qarsy qoldanýǵa bola ma, joq pa, sony anyqtaımyz. Máselen, atıptik pnevmonııa, Taıaý Shyǵys sındromy bar. Osyndaı vırýstarǵa qanshalyqty paıdaly bolady? (...) Qazir búkil álem ǵalymdary koronavırýsqa qarsy vaktsına ázirleýge tyrysýda.
Baǵasy týraly aıtýǵa áli erte, biraq donor-elder bul protseske belsendi qatysýda. Biraq biz barlyq aqshanyń tek vaktsına jasaýǵa jumsalyp, emdeý men aldyn-alýǵa az qarajat qalǵanyn qalamaımyz. Mundaı keshendi tásil bizge áli de qajet», - dedi H. Klıýge.