«Jańa ómir bastaýǵa jol ashyldy» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Qazaq Eli» ataýy óte oryndy kórinedi» degen maqala jarııalandy. BAQ-tyń qýatymen «jahandyq aýylǵa» aınalǵan qazirgi álemde kóptegen elder ataýlaryn ózgertý týraly oılaný ústinde. Máselen, turaqty da asa ornyqty Chehııa ózin Chechnıamen shatastyrǵandy qalamasa, al kórshiles Slovakııa birdeı estiletin, biraq ál-aýqaty aıtarlyqtaı tómen Slovenııamen «aqparattyq ajyrasýdy» talap etedi. Mundaı mysaldardy taǵy kóptep keltirýge bolar edi.
Bas basylymda «Qarýyn qalamǵa aıyrbastaǵan» degen maqala jarııalandy. Talaı bozdaqty qurban etip, talaı jaýyngerdi jarymjan kúıge túsirgen Aýǵan soǵysyn keńes áskerleriniń tastap shyqqanyna da shırek ǵasyr ýaqyt bolypty. Ulynan qapyda kóz jazǵan ananyń kóz jasy áli kepken joq. On jyl boıy kim úshin, ne úshin soǵysqanyn bilmegen sarbazdar 15 aqpandy merekelep, sol kúni bir serpilip qalady. Óıtkeni, 1989 jyldyń dál osy kúni olar Aýǵanstan jerin birjola tastap shyqqan-dy. Elimizden bul soǵysqa 22 myń sarbaz ben sardar qatysyp, olardyń 761-i elge tabytpen oralsa, 21-i iz-túzsiz ketkender qatarynda deıdi resmı derek. Al elordamyz Astanadan (ol kezderi Tselınograd edi) boryshtaryn ótegen jaýynger-ınternatsıonalısterdiń arasynda Tselınograd oblystyq áskerı komıssarıatynan áskerge 1981 jyly shaqyrylǵan áriptesimiz Ǵalym Qojabekov te bar edi. Óziniń áskerı boryshyn Aýǵanstan jerinde tolyqtaı ótep, elge esen-saý oralǵan ol kelgen boıda qarýyn qalamǵa aıyrbastady.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, mınıstrler kabınetiniń keshegi jıyny teatrǵa arnaldy. El Úkimeti óz otyrysynda barlyq oblys ákimderiniń qatysýymen tuńǵysh ret osy taqyrypty talqylap otyr eken. «Bul - óte mańyzdy másele. Memleket basshysy mádenıet salasynyń damýyna erekshe kóńil bólip otyr. Elbasy bıylǵy Joldaýynda Mádenı saıasat tujyrymdamasyn daıyndaý qajettigin aıtty. Al ony teatr ónerin damytpaı, iske asyrý múmkin emes», - dedi Premer Serik Ahmetov. Mádenıet jáne aqparat mınıstri Muhtar Qul-Muhammed Úkimet múshelerine «osy qasterli ónerdiń elimizdegi damý deńgeıi» jáne ondaǵy qalyptasqan jaǵdaı týraly egjeı-tegjeıli baıandap berdi. Bul maqala «Úkimettiń tórine teatr shyqty» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Jańa ómir bastaýǵa jol ashyldy» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Taraz qalasyndaǵy «Júrek» kardıohırýgııalyq klınıkasynda ońtústik aımaqta tuńǵysh ret jańa ota túri jasaldy. Operatsııa kardıohırýrgııa jáne ınterventsııalyq kardıologııa salasyndaǵy álemdik óndirýshi St.JudeMedical (AQSh) kompanııasynyń arnaıy qurylǵysyn qoldana otyryp ótkizildi. Kardıohırýrgııa salasynyń bilikti mamany, medıtsına ǵylymdarynyń kandıdaty Talyp Ashırovtyń aıtýynsha, júrek aqaýy asqynǵan ári qan qysymy joǵary, dári-dármektermen emdelýge kelmeıtin adamdarǵa buryn hırýrgııalyq aralasý jasalmaıtyn. «Biz búırek arqyly nerv qatynasyn joıa otyryp, súńgi-tútik qoıý arqyly qan tamyrlaryn keńeıtý ádisin qoldanýǵa bolatynyn, sóıtip joǵarylap ketken qan qysymynyń ortasha deńgeıge túsýine jáne júrek qyzmetiniń durys soǵýyna múmkindik jasaýǵa bolatynyn bildik. Bul ádis aldyn ala birneshe ret tájirıbe arqyly tekserilgen. Ońtústik aımaqta buryn qoldanylmaǵan. Bizdiń mundaı ota túrin jasaýǵa qajetti barlyq qural-jabdyqtarymyz ben múmkindigimiz bolǵandyqtan, atalmysh em túri arqyly elimizde júrek-qan tamyrlary aýrýlarynan bolatyn ólim kórsetkishterin azaıtýdy mindet etip otyrmyz», - deıdi maman.
***
«Túrkistan» basylymynyń sońǵy sanynda «Alypsatarlar alastaldy, al tutynýshylar jeńildikti sezinbeı otyr» degen maqala jarııalandy. «Kommýnaldyq qyzmet túrleri jyl sanap qymbattaıdy. Halyq aıta-aıta jaýyr bolsa da arzandaıtyn túri joq. Elektr qýaty, gaz, sý men jylýdy qamtamasyz etetin mekemeler monopolııaly holdıngterge aınalǵaly qashan?! Elimizde naryqty bir ózine baǵyndyrǵan alpaýyttar kóp. Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi monopolısterdi baqylaýdy kúsheıtpese, oıyna kelgen baǵany ornatyp, halyqtyń qaltasyn tal túste qaǵatyndy shyǵarǵan», - dep jazady maqala avtory.
