Jańa munaı óńdeý zaýytyn salý: túpkilikti sheshimge ne áser etedi

ASTANA. KAZINFORM — Energetıka mınıstrligi elimizde tórtinshi munaı óńdeý zaýytyn (MÓZ) salý kezinde birinshi kezekte qandaı máseleler nazarǵa alynatynyn túsindirdi.

- Bul rette MÓZ qurylysy men ornalasqan jeri boıynsha túpkilikti sheshimge elektromobılder men elektr energııasymen júretin qoǵamdyq kólikterdiń artýy, energııa resýrstaryn tutyný qarqyny jáne Qazaqstannyń eksporttyq múmkindikteri áser etetin bolady, - delingen mınıstrliktiń Kazinform agenttigine bergen jaýabynda.

Atap aıtqanda, munaı óńdeý zaýytynyń qurylysyna qatysty tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemeni jáne jobalaý-smetalyq qujattamany ázirleý jónindegi sheshim 2030 jyldan keshiktirmeı qabyldanady.

- MÓZ salýǵa aldyn ala qarastyrylyp otyrǵan alań – Batys Qazaqstan, - dep naqtylady vedomstvo.

Bul turǵyda atalǵan zaýyt keminde 10 mln tonna munaı óndiretin deńgeıde bolady.

Eske salsaq, Qazaqstan Respýblıkasynyń munaı óńdeý salasyn damytýdyń 2024-2040 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynyń jobasynda munaı óńdeý qýattaryn keńeıtý jobalary kózdelgen.

Osy oraıda Shymkent MÓZ jylyna 6 mln-nan 12 mln tonnaǵa deıin, Pavlodar MHZ jylyna 5,5 mln-nan 8 mln tonnaǵa deıin, Atyraý MÓZ jylyna 5,5 mln-nan 6,7 mln tonnaǵa deıin ónim óndirý deńgeıine jetkizilmek.