Jańa eńbek tarıhı sanany jańǵyrtady - Takır Balyqbaev
El tarıhyn túgendeýde talmaı izdenis kórsetip kele jatqan Memleket basshysynyń bıylǵy maqalasy da Qazaqstannyńtarıhı-rýhanı damýyna orasan zor septigin tıgizbek. Osy pikirimen Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, professor Takır Balyqbaev bólisti.
«Óıtkeni, Memleket basshysy bul eńbeginde de Uly dalanyń tarıhyna, rýhanııatyna qatysty birneshe jobalardy usynyp otyr. «Qazaqstan tarıhy da jeke jurnaqtarymen emes, tutastaı qalpynda qazirgi zamanaýı ǵylym turǵysynan qaraǵanda túsinikti bolýǵa tıis. Oǵan qajetti dáıektemelerimiz de jetkilikti», deıdi avtor. Elbasy protomemlekettik birlestikterdiń deni qazirgi Qazaqstan aýmaǵynda qurylyp, qazaq ulty etnogeneziniń negizgi elementterin qurap otyrǵanyn, elimizdegi zor mádenı jetistikter shoǵyry dalamyzǵa syrttan kelmegenin, kerisinshe, kópshiligi osy keń-baıtaq ólkede paıda bolyp, sodan keıin Batys pen Shyǵysqa, Kúngeı men Teriskeıge taralǵanyn aıtady»,- dedi ol.
Oqý ornynyń rektory Elbasynyń maqalasy Uly dalanyń jahandyq tarıhtaǵy ornyna tyń kózqaraspen qaraýǵa múmkindik beretinine nazar aýdardy.
«Elbasy keıingi jyldary tabylǵan tarıhı jádigerler bizdiń babalarymyzdyń óz zamanyndaǵy eń ozyq, eń úzdik tehnologııalyq jańalyqtarǵa tikeleı qatysy bar ekenin aıǵaqtaıtyn jádigerler Uly dalanyń jahandyq tarıhtaǵy ornyna tyń kózqaraspen qaraýǵa múmkindik beretinine nazar aýdaryldy. Elbasynyń jańa eńbeginde atqa miný mádenıeti men jylqy sharýashylyǵy jer júzine Uly daladan taraǵany, jylqyny eń alǵash qolǵa úıretken de, ony áskerı kólik retinde paıdalanǵan da, saýytty oılap tapqan da, sadaq oǵynyń ushyna temirden jebe ornatyp, ekinshi ushyna qaýyrsyn baılaǵan da, metall óndirý - metallýrgııa óndirisin ashqan jáne qola, mys, myrysh, temir, kúmis pen altyn qorytpalaryn alǵash alǵan da bizdiń babalarymyz ekenin asqaq sezimmen aıtady.
Altyn adamnyń altynmen aptalǵan kıimi men saýyt-saımanyn órnektegen burynǵy ótken babalarymyzdyń ónerge qanshalyqty jaqyn, qanshalyqty sheber bolǵany, qala salyp, sáýlet ónerin damytqany naqty da shynaıy baıandalady. Árıne, munyń bárin tarıhı derekterden burynnan bilemiz desek te, Memleket basshysynyń eńbeginen kezdestirýimiz jadymyzdaǵy burynǵy derekterdi naqtylaı túskeni daýsyz», - dedi T.Balyqbaev.
Professor Prezıdent maqalasyndaǵy birneshe aýqymdy jobalardyń mańyzy týraly da tilge tıek etti.
«Elbasy osy eńbeginde tarıhı sanany jańǵyrtýdy ózek etip alyp, bul boıynsha birneshe rýhanı jobalardy usynyp otyr. Aldymen «Arhıv - 2025» jeti jyldyq baǵdarlamasyn jasap, derektanýshylar men mádenıettanýshylardan qurylǵan arnaıy toptardyń óz elimizdegi jáne shet elderdegi iri arhıvtermen uzaq merzimdi baılanystaryn qalyptastyrý arqyly Uly dalaǵa qatysty tarıhı derekterdi jınastyrý, olardy tsıfrly formatqa kóshirý nazarǵa alynady. Bul arada mektep oqyshylaryn otanshyldyqqa tárbıeleý úshin mektepterde tarıhı-ólketaný qozǵalystaryn óristeý qajettiligi týyndaıdy. Ekinshiden, Uly dalanyń Ál-Farabı, ıAssaýı, Kúltegin, Beıbarys, Áz-Táýke, Abylaı, Kenesary, Abaı sııaqty uly perzentterin jáne basqa da tulǵalar arqyly jas urpaqty tárbıeleý úshin «Uly dalanyń uly esimderi» atty oqý-aǵartý entsıklopedııalyq saıabaǵyn ashý, qazirgi ádebıettegi, mýzyka men teatr salasyndaǵy jáne beıneleý ónerindegi uly oıshyldar, aqyndar men el bılegen tulǵalar beınesiniń mańyzdy galereıasyn jasaýdy qolǵa alý, «Uly dala tulǵalary» ǵylymı-kópshilik serııalaryn shyǵarý, «Uly dala» ejelgi óner jáne tehnologııalar mýzeıin ashý ýaqyt talabyna aınalyp otyr. «Uly dalanyń uly órkenıetteri» jalpyulttyq tarıhı rekonstrýktsııalar klýbyn quryp, sonyń negizinde ejelgi saqtar, ǵundar, uly túrki qaǵandarynyń dáýiri jáne basqa da taqyryptar boıynsha festıvaldar ótkizý, ejelgi Otyrar qalasynyń birqatar nysandaryn - úıleri men kóshelerin, qoǵamdyq oryndaryn, sý qubyrlaryn, qala qamalynyń qabyrǵalaryn ishinara qalpyna keltiretin týrıstik jobalar da mańyzdy. Dala folklorynyń antologııasyn jasaý, tarıhı kıno jáne televızııa týyndylaryn shyǵarý da kezek kúttirmes mindet. Munyń bári Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyń usynyp otyrǵan jańa jobalary. Uly dalanyń ulylyǵyn urpaq sanasyna sińirip, odan ári álemge tanytýda bul jobalardyń mańyzy zor», -dedi professor.
Onyń aıtýynsha, bul sharalardy júzege asyrýǵa atsalysý joǵary oqý oryndaryna da zor mindetter júkteıtini belgili.
«Sondyqtan «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn jalǵastyratyn ári tolyqtyratyn «Uly dalanyń jeti qyryna» bizdiń oqý ornymyzdyń professor-oqytýshylary men stýdentteriniń de belsene atsalysatynyna senimdimin. Qysqasy, Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» eńbegin oqı otyryp, onyń halqymyzdyń tarıhyna, mádenıeti men rýhanııatyna, bolashaǵyna degen janashyrlyǵyna, patrıotyǵyna tań qalmaýyń múmkin emes. Eliniń joǵyn joqtap, tarıhyn túgendep, urpaǵynyń qamyn oılaǵan Elbasyna halqymyzdyń rızashylyǵy sheksiz», - dedi T.Balyqbaev.
