Jańa ekonomıka qurý - ýaqyt talaby

None
None
ASTANA. QazAqparat - Elimizde jańa ekonomıkalyq saıasatty, ónerkásipti jańǵyrtyp, jańa ekonomıka qurý mindeti tur. Atap aıtqanda, ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń ekinshi besjyldyǵy óndiristegi eńbek ónimdiligin jáne eksporttyq áleýetti arttyrýǵa baǵyttalyp otyr.

Indýstrııalandyrý kartasy sheńberinde alǵashqy besjyldyqta quny 3 trln. teńge bolatyn 770 joba iske qosyldy. Onyń ishinde 65 joba sheteldik ınvestorlardyń qatysýymen júzege asty. Quny 4 trln. teńgeden asatyn ónim óndirilse, onyń 23 paıyzy eksportqa baǵyttaldy. 75 myń turaqty jumys orny ashyldy. Degenmen, jumysy júrmeı, turalap qalǵan jobalar da bar. Bul rette sarapshylar Batys elderiniń tájirıbesine súıene otyryp, jobalardyń 10-15 paıyzynyń júzege aspaı qalýy - qalypty úderis dep esepteıdi. Qaıtkenmen de, oryn alǵan qatelikterge qaramastan, bul beles ınfraqurylym máselesin sheshýge, zańnama qurýǵa baǵyttaldy, qajetti alǵysharttardy jasaýǵa múmkindik berip, ındýstrııalyq qurylysty belsendi júrgizýge jol ashty.

Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń aldyńǵy qatarly elderine qaraǵanda óńdeýshi ónerkásiptegi eńbek ónimdiligindegi alshaqtyq qysqarǵan. Máselen, 2008 jyly eńbek ónimdiligi atalǵan uıymdaǵy elderdegi deńgeıdiń 29 paıyzyn qurasa, 2014 jyly bul kórsetkish 43 paıyzǵa deıin jetti. Sóıtip, 2008-2013 jyldar aralyǵynda óńdeýshi ónerkásipte eńbek ónimdiligi 60 paıyzǵa artyp, bir adamǵa shaqqanda 51,5 myń dollarǵa jetken. Bul týraly QR Investıtsııalarjáne damý mınıstri Áset Isekeshev: «El ekonomıkasynyń tıimdiligi arta tústi. Qazaqstan ekonomıkadaǵy eńbek ónimdiligi boıynsha álemniń úzdik 50 eliniń jáne ósimi boıynsha 20 eldiń qataryna kirdi. Bul kórsetkishte biz kóptegen elderden, onyń ishinde Reseı men Birikken Arab Ámirlikterinen alda kelemiz», - dedi. Elimizde iskerlik klımat aıtarlyqtaı jaqsaryp, ınvestıtsııalar boıynsha postkeńestik keńistikte eń tartymdy memleketterdiń birine aınaldyq. Indýstrııalandyrýdyń birinshi besjyldyǵynda tek óńdeýshi ónerkásipke 17 mlrd. dollar kóleminde ınvestıtsııa tartyldy. Óńdeýshi ónerkásiptiń qurylymy sapa men kólem jaǵynan eleýli ózgeriske ushyrady. Bul turǵyda hımııalyq óndirister qalpyna keltirilip, jańǵyrtylǵany, jınaqtaýshy óndiristerdiń damı bastaǵany aıtyldy. Qazirde kóptegen elderde júrgizilip jatqan ekonomıkalyq reformalar birinshi kezekte Dúnıejúzilik banktiń ádistemelik kómegi arqyly júzege asyrylýda. Mınıstrdiń pikirinshe, Qazaqstannyń basty maqsaty - jańǵyrtýdy jalǵastyryp, jańa ónerkásip pen jańa ekonomıkany qurý. Osy oraıda, dúnıejúzilik bankpen birlese arnaıy topty qurylyp, DB sarapshylary ındýstrıaldy saıasatty tıimdi júrgizý úshin atqaratyn jumystardy zertteýde. Al Qazaqstandaǵy Eýropalyq Odaqtyń turaqty ókili Aýrelııa Býshe EO tarapy Qazaqstannyń óziniń ekonomıkasyn ártaraptandyrýdy qandaı qarqynmen sheship jatqandyǵyn qyzyǵýshylyqpen baıqap otyrǵanyn atap ótti. «Ekonomıkany ártaraptandyrýdaǵy qaýqarsyzdyq áleýmettik jáne saıası tártipsizdikterdi arandatyp, keıin osyǵan alyp kelýi múmkin. Halyqty jumyspen qamtýda úlken múmkindikterdi jáne óndiristerde qosymsha jumys oryndaryn qura otyryp, biz bundaı problemalardan qutyla alamyz. Sondyqtan da damý úrdisiniń jalǵasýy óte mańyzdy, al osy turǵyda ártaraptandyrý sharalary aıyryqsha nazarda bolýy tıis», - dedi A.Býshe.

Сейчас читают
telegram