Jalpyulttyq koalıtsııa Atyraýda: jańa Konstıtýtsııa — eldiń bolashaqqa baǵyt alǵan jolyn aıqyndaıdy
ATYRAÝ. KAZINFORM — Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov bastaǵan «Ádiletti jáne Progressıvti Qazaqstannyń Halyqtyq Konstıtýtsııasy úshin!» jalpyulttyq koalıtsııasy Atyraý oblysyna bardy, dep habarlaıdy Koalıtsııanyń baspasóz qyzmeti.
Ónerkásiptik óńirde qoǵam ókilderimen, shyǵarmashyl jastarmen, munaıshylarmen jáne kásiporyn ujymdarymen kezdesýler ótti. Qoǵam ókilderimen kezdesý barysynda Koalıtsııa músheleri aldaǵy referendýmnyń eldiń bolashaǵy, ár otbasy men árbir qazaqstandyq úshin tarıhı mańyzy týraly áńgimelesti.
Májilis tóraǵasy jańa Konstıtýtsııa halyqtyń suranysyna negizdelgenin, ol Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev júrgizip otyrǵan júıeli reformalardyń dáıekti jalǵasy ekenin atap ótti. Ata zań jobasy — qoǵamda qordalanǵan ádildikti ornyqtyrý, zań men tártiptiń ústemdigin qamtamasyz etý jáne barshaǵa teń múmkindikter berý jónindegi talaptarǵa berilgen jaýap. Sondyqtan parlamenttik reformadan bastaý alǵan konstıtýtsııalyq túzetýler Qazaqstannyń bolashaǵy týraly keń aýqymdy qoǵamdyq pikirtalasqa ulasyp, nátıjesinde jańa Ata zańnyń qabyldanýyna alyp keldi.
— Ózderińiz bilesizder, halyq tarapynan 10 myńnan astam usynys tústi. Azamattar eldiń bolashaǵy, qaǵıdattar men qundylyqtar týraly kóbirek aıta bastady. Osynyń bárin saralaı kele, parlamenttik reforma jónindegi jumys toby jańa Konstıtýtsııa qabyldaý qajettigi týraly qorytyndyǵa keldi. Eldegi saıası júıe tutastaı jańaryp jatyr. Bıliktiń barlyq tarmaqtary qaıta qurylýda. «Kúshti Prezıdent — yqpaldy Parlament — esep beretin Úkimet» formýlasy bekı túsedi, — dedi Májilis tóraǵasy.
Erlan Qoshanov atap ótkendeı, jańa Konstıtýtsııa ótken men búgindi baılanystyryp, eldiń bolashaqqa baǵyt alǵan jolyn aıqyndaıdy. Al preambýlada baıyrǵy qazaq jerinde memlekettilikti nyǵaıtý týraly qaǵıdanyń bekitilýi tarıhı sabaqtastyqty jáne ulttyń san ǵasyrlyq tarıhyn aıshyqtaıdy.
Atyraý turǵyndary, óz kezeginde, jańartylǵan Konstıtýtsııa jobasynda adamnyń quqyqtary men bostandyqtarynyń jańa kepildikteri memlekettiń eń joǵary basymdyǵy retinde qarastyrylǵanyn atap ótti. Munaıly óńir turǵyndary úshin eńbek quqyqtaryn, áleýmettik kepildikterdi qorǵaý úshin quqyqtyq mehanızmderdi nyǵaıtý, sondaı-aq Zań men Tártiptiń ústemdigi prıntsıpin bekitý erekshe mańyzdy. Bul ınvestorlar úshin de, jumysshylar úshin de aldyn ala boljanatyn quqyqtyq ortany qamtamasyz etedi.
Áńgime barysynda qorshaǵan ortaǵa jaýapkershilikpen qaraý normasyna erekshe nazar aýdaryldy. Olar alǵash ret Ata zańda irgeli prıntsıpter deńgeıinde bekitilip jatyr. Jurtshylyqtyń pikirinshe, bul ereje munaıly óńir úshin asa ózekti. Ekologııalyq qaýipsizdik pen tabıǵı resýrstardy qorǵaý máseleleri munda tek deklaratsııa emes, keler urpaq úshin naqty bolashaq kepildigi bolyp sanalady.
Aımaqtyń shyǵarmashyl jastarymen kezdesý «Atyrau Creative Hub» ortalyǵynda ótti. Bilim berý, ǵylym, ınnovatsııalar, tsıfrlyq quqyqtardy qorǵaý jáne talantty jastardyń áleýetin tanytý máselelerine erekshe nazar aýdaryldy. Kezdesýge qatysýshylar jańa Konstıtýtsııa tehnologııalar men jasandy ıntellekt qarqyndy damyǵan dáýirde jeke derekterdi qorǵaýdy kúsheıtetinin jáne tsıfrlyq qaýipsizdiktiń zamanaýı standarttaryn qalyptastyratynyn atap ótti.
Otbasylyq máseleler men qoǵamymyzǵa tán dástúrli qundylyqtardy saqtaýǵa arnaıy nazar aýdaryldy. Jas atyraýlyqtar jańa Konstıtýtsııada nekeni erikti túrde jasalǵan er men áıeldiń odaǵy retinde naqty aıqyndaý otbasylyq ınstıtýtty qoldaýǵa baǵyttalǵan júıeli memlekettik saıasatty qalyptastyrýǵa jáne ony quqyqtyq deńgeıde qorǵaýǵa múmkindik beretinine toqtaldy.
Ár adamnyń eńbek etý quqyǵy, qaýipsiz eńbek jaǵdaılary, ádil eńbekaqy jáne áleýmettik qorǵaý syndy jańa Konstıtýtsııa jobasynda jarııalanǵan normalar «QazTýrboRemont» qyzmet kórsetý ortalyǵynyń ujymymen ótken kezdesýlerde talqylandy.
Kásiporynnyń jas mamandary memleket pen bıznes olardyń kásibı damýyna qandaı múmkindikter jasaıtynyna qyzyǵýshylyq tanytty. Ásirese, memleket adamnyń bilimi men kásibıligin eldiń strategııalyq resýrsyna aınaldyrýǵa jaǵdaı jasaý jaýapkershiligin óz moınyna alatyny týraly prıntsıpke kóbirek nazar aýdardy. Óndiris mamandarynyń pikirinshe, bul óńirdegi jastardyń damý kókjıegin keńeıtedi.
Kezdesý barysynda kásiporyn qyzmetkerleri eńbek jaǵdaılary men zamanaýı ınnovatsııalyq óndiristerdi damytý máselelerine qatysty birqatar suraq qoıdy. Іrgeli ujym músheleri jańarǵan Ata zań eńbek jaǵdaılarynyń qaýipsizdigin jáne ádil eńbekaqy kepildikterin kúsheıtetinin, al memlekettik saıasat adamnyń eńbegi men kásibı jetistikterine negizdelip qurylatynyn atap kórsetti.
Kezdesýler qorytyndysy boıynsha Atyraý turǵyndary 15 naýryzdaǵy referendýmǵa qatysý árbir qazaqstandyqtyń azamattyq boryshy ekenin aıtty. Jergilikti jurtshylyq óz tańdaý quqyǵyn paıdalanyp, Qazaqstannyń turaqty bolashaǵy úshin daýys berýge nıetti ekenin bildirdi.
Budan buryn jalpyhalyqtyq referendýmǵa shyǵarylǵan jańa Konstıtýtsııa jobasy qabyldanǵan jaǵdaıda, Senat 1 shildede taratylatyny málim boldy.