Jahandyq jylyný áleýmettik teńsizdikti arttyrady - VVS
«Sońǵy elý jylda klımattyń ózgerýi memleketter arasyndaǵy teńsizdikti arttyra tústi. Ǵalymdar sońǵy zertteý nátıjesinde anyqtaǵandaı, klımattyń ózgerýi saldarynan kedeı memleketterde damý jyldamdyǵy báseńdep, keıbir baı memleketter odan saıyn baıyp ketti», dep jazady basylym.
Avtordyń aıtýynsha, mundaı zertteýdi Kalıfornııadaǵy Stenford ýnıversıtetiniń mamandary júrgizgen jáne olar anyqtaǵandaı, búgingi tańda eń baı jáne eń kedeı memleket arasyndaǵy aıyrmashylyq jahandyq jylyný saldarynan 25%-ǵa artqan.
«Jahandyq jylynýdan eń aldymen Afrıka elderi zardap shekti. Al Halyqaralyq valıýta qorynyń aıtýynsha, bıyl Úndistan álem boıynsha ekonomıkasy úlken besinshi memleketke aınalady. Degenmen, Úndistanda jahandyq jylyný kesirinen 2010 jyly memlekettegi ІJÓ 31% azaıǵan. Al álemdegi ekonomıkasy toǵyzynshy orynda turǵan Brazılııada bul kórsetkish 25%-dy quraıdy», dep jazady basylym.
Ǵalymdardyń aıtýynsha, keıbir baı memleketterde jan basyna shaqqandaǵy ІJÓ-niń artýyna da jahandyq jylyný áser etken.
«Zertteý barysynda 165 memlekettiń 1961-2010 jyldar aralyǵyndaǵy aýa temperatýrasy men ekonomıkalyq ózgeristeri eskerildi. Ǵalymdar aýa temperatýrasy turaqty memleketterde ekonomıka ósip, ystyq jerlerde báseńdep otyrǵanyn anyqtady. Bul zertteý jahandyq jylynýdyń kóptegen salalarǵa áser etetinin taǵy bir dáleldedi. Saıasatkerler klımattyń ózgerýine basa mán berip, qaıta jańǵyrtylatyn energııa kózderine basymdyq berýdi alǵa qoıýlary kerek», dep jazady basylym.
