Jahandyq tartylys ortalyqtary Ortalyq Azııaǵa qaraı aýysyp jatyr – Abdýlla Gúl
«Barshamyzǵa belgili, bizdiń álem tektonıkalyq yǵysýlar jaǵdaıynda damyp keledi jáne bul turǵyda 2022 jyl Eýrazııa kontınentindegi qaýipsizdik pen órkendeý kontekstinde óte kúrdeli boldy. Bul tektonıkalyq qozǵalystar áldeqaıda erterek bastaldy. Biz jańa álemdik tártip jaǵdaıynda bárin jan-jaqty jáne qaıta jańǵyrtý keregin túsine bastadyq, óıtkeni jańa álemdik tártip qana jańa, kúrdeli syn-qaterlerdi sheshe alady. Jańa álemdik tártiptiń bul turǵysynda jahandyq, ekonomıkalyq, saıası gravıtatsııa ortalyqtary Azııaǵa, atap aıtqanda Ortalyq Azııaǵa qaraı aýysýda, óıtkeni Ortalyq Azııa geostrategııalyq mańyzǵa ıe bolýda. Ortalyq Azııa elderi 1991 jyly Táýelsizdik alǵan soń óńirlik deńgeıde damýdy, geosaıası turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin syrtqy saıasatta túrli tásilderdi qoldana bastady», - dedi Abdýlla Gúl birinshi Ortalyq Azııa medıaforýmnyń ashylýynda.
Abdýlla Gúl Eýrazııadaǵy kez kelgen protsesterde burynǵy ótken oqıǵalar óte mańyzdy ról atqara alatynyn atap ótti.
Bul turǵyda spıker halyqaralyq qoǵamdastyqtyń mańyzdy rólin aıtty.
«Osyǵan baılanysty Ortalyq Azııada usynylǵan adamı resýrstar men tabıǵı resýrstar úlken áleýetke ıe jáne bolyp jatqan barlyq jaǵdaı konteksinde mańyzdy ról atqarady. Bul tektonıkalyq aýysýlar is júzinde belgili bir oıdy jetkizedi jáne bul oı óte aıqyn. Jańa dáýirde ishki máseleler men halyqaralyq máselelerdi durys sheshý qajet. Ol úshin neǵurlym ashyq, esep beretin, yntymaqtastyqqa beıim jáne jahandyq deńgeıde ıkemdi bolý qajet. Barlyǵynyń sheńberinde medıa bıliktiń úlken qaınar kózi retinde qarastyrylýy kerek, óıtkeni aqparattyq dáýirde sońǵy tsıfrlyq transformatsııalardy eskere otyryp, bizde kez kelgen aqparatqa qol jetkizýge múmkindik bar. Sonymen qatar, tsıfrlyq orta bizge monıtorıng júrgizýge múmkindik beredi. Ár adamnyń álemde ne bolyp jatqany týraly óz pikirin bildire alatyn jahandyq azamat bolatyn múmkindigi bar», - dedi spıker.
Onyń aıtýynsha, medıa «aına» áserine ıe, óıtkeni medıa quraldarmen birge syrtqy qatysýshylar ishki oqıǵalardyń bárin baqylaı alady.
Nátıjesinde belgili bir elderdegi oqıǵalardyń naqty kórinisi ashylady. Munyń bári sóz bostandyǵynyń arqasynda múmkin bolyp otyr.
«Medıanyń arqasynda aınalada bolyp jatqannyń bárin jasyrý múmkin bolmady. Sondaı-aq, bul ımıdjdi qalyptastyrýǵa aıtarlyqtaı áser etetinin kórýdemiz. Sondyqtan, medıa elderdiń de, Úkimettiń de ashyq jáne esep beretinine yqpal etedi. Medıa týraly aıtatyn bolsaq, bul durys basqarýdy qamtamasyz etýdegi mańyzdy sektor. Bul keshendi áser etýi múmkin. Teń múmkindikterdi qamtamasyz etý jáne kiristi teń bólý – durys basqarýdyń sınonımi jáne bul qoǵamdar teń qarym-qatynastyń materıaldyq nátıjesin sezine alady jáne bul olardyń odan da turaqty bolýyna múmkindik beredi. Mundaı jaǵdaıda kez kelgen janjaldy beıbit jolmen sheshýge múmkindik bar. Mundaı stsenarııde qaýipsizdik máselelerine bir kún jumsaýdyń ornyna, Úkimettiń órkendeý men jaqsartylǵan ómir standarttaryn qamtamasyz etý úshin óz resýrstaryn azamattardyń ıgiligi úshin durys bóle alady. Bul turǵyda Qazaqstan basshylyǵy durys tańdaý jasady. Táýelsizdik alǵannan keıin Qazaqstan óziniń egemendigi men aýmaqtyq tutastyǵyn qamtamasyz etýge shoǵyrlandy, qaýipsizdik salasyndaǵy syn-qaterdi eńserip, basqa eldermen tatý kórshilik qatynastar qurýǵa mán berdi. Sonymen birge, Qazaqstan ulttyq biregeılikti qalyptastyrý protsesin qurýǵa zor kúsh jumsady. Munda naryqtyq ekonomıkaǵa kóshýdi de eskerý qajet. Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev barlyq salada eleýli progreske qol jetkizdi. Qazaqstan Ortalyq Azııadaǵy óńirlik yntymaqtastyqty ashyq ilgeriletip, túrki memleketterimen yntymaqtastyqty nyǵaıtty», - dedi Abdýlla Gúl.
