Zeınetaqynyń ortasha mólsheri ótken jylmen salystyrǵanda 11 paıyzǵa ósedi

None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Sáýir aıynan bastap zeınetaqy men áleýmettik tólemder qosymsha 4 paıyzǵa artady. Jalpy zeınetaqynyń ortasha mólsheri ótken jylmen salystyrǵanda 11 paıyzǵa ósedi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul sharalar búgin qabyldanǵan «2022–2024 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańda qarastyrylǵan.

«Biz búgin 2022 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti naqtyladyq. Qazirgi tańda áleýmettik-ekonomıkalyq ahýaldyń kúrdeli ekenin kórip otyrmyz. Álem koronavırýs indetinen keıin áli tolyq qalpyna kelgen joq. Osy tusta sanktsııalyq teketires pen geosaıası ahýaldyń shıelenisýi jaǵdaıdy odan ári ýshyqtyryp jiberdi dep aıtýǵa tolyq negiz bar. «Qasiretti qańtar» oqıǵasy da elimiz úshin aýyr synaq boldy. Qazir álem boıynsha ekonomıkalyq ósimniń tómendeýi boljanyp otyr. Shıkizat baǵasy ósti, sonymen birge ınflıatsııa da arta tústi. Logıstıkaǵa qatysty probelmalar da ózekti bolyp tur. Munyń bári Qazaqstannyń ekonomıkasyna, respýblıkalyq bıýdjetke aıtarlyqtaı zardabyn tıgizýde. Osyǵan oraı, memleket eklonomıkamyzdy qorǵaýǵa qajetti sharalardy qabyldady», - dedi Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev búgingi otyrysynda.

Onyń aıtýynsha, búgin bıýdjetke engizilgen túzetýler Prezıdenttiń tıisti tapsyrmalaryn oryndaýǵa baǵyttalyp otyr. Prezıdent reformalarynyń basty maqsaty – ekonomıka ósimine ulttyq baılyqtyń ádil bólinýine jáne qazaqstandyqtardyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa qajetti jaǵdaı qalyptastyrý.

«Qazir memleketimiz kúrdeli ekonomıkalyq jaǵdaıǵa qaramastan, óziniń áleýmettik mindettemelerin tolyǵymen oryndap otyr. Shamamen bıylǵy bıýdjettiń jartysy áleýmettik salaǵa jumsalady. Búgin qabyldanǵan túzetýlerdiń nátıjesinde sáýir aıynan bastap zeınetaqy men áleýmettik tólemder qosymsha 4 paıyzǵa ındeksteledi, ıaǵnı artady. Mundaı qadam 4 mıllıonnan astam adamǵa ıgi áserin tıgizedi. Jalpy alǵanda, zeınetaqynyń ortasha mólsheri ótken jylmen salystyrǵanda 11 paıyzǵa ósedi.

Halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy boıynsha Keshendi jospardy iske asyrý úshin 197 mlrd teńge bólinedi. Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý josparyn iske asyrýǵa 238 mlrd teńge qarastyryldy. Ekonomıkanyń naqty sektoryn qarjylandyrý kólemi de ulǵaıady.

«Osy sharalardyń bári ekonomıkamyzdy damytýǵa, jańa jumys oryndaryn ashýǵa jáne halyqtyń ál- aýqatyn arttyrýǵa jol ashady dep senemiz», - dedi Máýlen Áshimbaev.


Сейчас читают
telegram