«Zeınetaqy tólemderi týraly ne bilemiz?» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 26 naýryz, senbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Memleket basshysynyń «Ult Jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda elimizde tranzıttik joldardy jańǵyrtyp, Eýrazııa keńistiginde kóliktik-logıstıkalyq hab ornatýǵa asa mańyz berdi. Osyǵan oraı «Egemen Qazaqstan» tilshisi Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi Avtomobıl joldary komıtetiniń tóraǵasy Mereke Pishembaevty áńgimege tartqan. Basylym tilshisine tuşymdy suhbat bergen ol: «Mýltımodaldy Eýrazııalyq transqurlyqtyq dálizdi qurý jobasyn damytý boıynsha Qazaqstan jospary Azııa men Eýropa arasyndaǵy taýarlar, adamdar jáne aqparattar úzdiksiz aǵylýyna jetý úshin mańyzy óte zor. Bul turǵyda ótken jyldyń 21 jeltoqsanynda Astanada EO men Qazaqstan arasyndaǵy keńeıtilgen áriptestik jáne yntymaqtastyq týraly qol qoıylǵan kelisimniń strategııalyq róli zor. Atalǵan qujat quramynda saýdany qoldaý jáne damytýdyń kólik salasynda yntymaqtastyqtyń basym baǵyttaryn, onyń ishinde negizgi kólik baılanysyn Eýropamen tıimdi, qaýipsiz jáne senimdi júk tasymaldaýdyń keń elementteri qaralǵan. Oǵan qosa, ol Qazaqstan aýmaǵynda temirjol ınfraqurylymyn qurý, eksporttyq áleýetin keńeıtý ǵana emes, qosymsha jumys oryndaryn qurýdy da muqııat qadaǵalaıdy. Qazaqstanda temirjol jelisiniń josparly túrde keńeıtilýin Eýroodaq úlken qyzyǵýshylyqpen qadaǵalaıdy. Azııa men Eýropa arasyndaǵy asa tyǵyz baılanys bıznes jáne jumyspen qamtýdy, barlyq múddeli taraptardyń ósýine jáne damýyna múmkindikter jasaıdy», - deıdi. Suhbat gazettiń senbilik sanynda «Eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń draıveri» degen taqyryppen berilgen.

«Zeınetaqy tólemderi týraly ne bilemiz?» elimizdiń bas gazeti «Egemen Qazaqstanda» osy taqyryppen jarııalanǵan maqalada zeınetaqyǵa qatysty biraz jaıttyń basy ashylǵan. Máselen, BJZQ-da zeınetaqy jınaqtary bar adam qaıtys bolǵan jaǵdaıda mindetti, mindetti kásiptik jáne erikti zeınetaqy jarnalary esebinen qalyptasqan zeınetaqy jınaqtary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen muraǵa alynady. Jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnalary muraǵa berilmeıdi (sebebin eske túsireıik, bul jarnalardy jumys berýshi aýdaratyn bolǵandyqtan qyzmetkerdiń jeke menshigi bolmaıdy). Biraq, qaıtalap aıtamyz, zeınetker tipti onyń shartty zeınetaqy shotyndaǵy qarajaty bitken jaǵdaıda da, zeınetaqysyn osy bólshekten ómir boıy alatyn bolady (jıyntyǵynda keminde 60 kúntizbelik aı buryn aýdarylǵan JMZJ bolýǵa tıis).

***

«Kaspıı teńizinde sý perisi ómir súredi», - dep jazady «Ekspress K» gazeti «Mınfın ı Rýsalka» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, ol brakonerlerge shabýyl jasaıtyn kórinedi. Sý perisin shelfte jumys isteıtin munaıshylar baıqap qalǵan. Aıta keterligi Jak-Iv Kýsto ómirden ozar aldynda Kaspııge arnaıy kelip, tabıǵattyń osynaý tylsym tirshilik ıesin izdegen de kórinedi.

Balalyq shaǵyn Kaspıı jaǵalaýyndaǵy Lenkoran qalasynda ótkizgen ázerbaıjandyq ǵalym Samed Alı oǵly Djafarov 15 jasynda atasymen birge túngi balyqqa shyǵyp, sol kezde balyqtardyń arasynda júzip bara jatqan sý perisin kóripti. «Samed Alı oǵly Djafarov Ázerbaıjan men Irannyń basqa da ǵalymdary bul jaıynda aıtqandyǵyn, biraq olar kúlkige qalmaý úshin tis jarmaıtyndyǵyn aıtady. Negizinde Iranda Kaspııde sý perisiniń bar ekendigine eshkimde shák keltirmeıdi» , - deıdi zertteýshi Ádil Qorzabaev.

***
Aqtaýlyq kásipker tipti daǵdarys kezinde de qonaq úı bıznesin óristetip otyr. Bul jaıynda «Kazahstanskaıa pravda» gazetindegi «Krızıs delý ne pomeha» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Bári osydan 16 jyl buryn Evgenııa men Gennadıı Alıevter óz isterin bastaýǵa sheshim qabyldanǵan sátten óris aldy. Bastapqyda shaǵyn ǵımaratty dámhana úshin jalǵa alsa, keıinirek qonaq úı bıznesimen aınalysý ıdeıasy týyndapty. «2006 jyly biz «Nurplaza» jaǵajaıyna qarsy jatqan bos jerdi satyp aldyq. Osydan keıin bankten nesıe aldyq. Bastapqyda shaǵyn ǵana bir ǵımarat saldyq. Osylaısha, «Sálem» qonaq úı saýyqtyrý kesheni paıda boldy», - deıdi kásipker.

Сейчас читают
telegram