Zeınep Ahmetova: Kelinniń sálem salýy – Qudaıǵa serik qosý emes, barǵan áýletine qurmet kórsetý
ShYMKENT. KAZINFORM. Salt-dástúr nasıhattaýshy, jazýshy, qalyń jurtshylyqqa Baýyrjan Momyshulynyń kelini retinde tanys Zeınep Ahmetova Shymkent jurtshylyǵymen kezdesý ótkizdi. Syrlasý keshinde jazýshy búginde keıbir salt-dástúrimizdi joqqa shyǵaryp júrgenderge jaýap berdi. Sonymen qatar Zeınep Ahmetova kelin men ene qarym-qatynasy týraly óz keńesimen bólisti.
«Qaıyrymdy qala qundylyqtary» jobasy aıasyndaǵy «Er — eldiń ıesi, áıel — úıdiń kıesi» atty kezdesýde jazýshy aldymen Baýyrjan Momyshuly týraly estelikterin sóz etti. Munan soń salt-dástúrge toqtalyp ótti.
Zeınep Ahmetova kelinniń sálem salýy — Qudaıǵa serik qosý dep júrgenderge shúılikti.
«Qazaqtyń óz salty ózine jetkilikti. Búginde bizdiń salt-dástúrimizge „anaý durys emes, mynaý durys emes“ dep shabýyl jasalyp jatyr. Neshe túrli tyıymdardy shyǵaryp júrgender bar. Qarapaıym mysal, kelinge sálem salýǵa bolmaıdy degen. Nege dep surasań, Qudaıǵa qosaq qosý deıdi. Ol Qudaıǵa qosaq qosý emes, kelin kelgen áýletine, sol áýlettiń árýaǵyna qurmet kórsetip tur dep aıtamyn. Eger kelmeı jatyp taırańdasa, ol qandaı kelin bolady? Jylda Mekkege baryp, qaratas qaǵbany jeti ret nege aınalasyńdar? Ol Qudaıǵa qosaq qosqan emes pe? Tabyný emes pe? Qasıetti qaǵba — búkil musylman qaýymy syıynatyn, táý etetin jer. Biraq ol Qudaı emes qoı. Sol tasqa qolyńnyń ushyn tıgizý úshin aıaǵyńnyń astynda adam ólip jatsa, qaramaı, ólip-tirilip sony aınalasyń. Ol ne sonda? Osylaı desem, úndemeı qalady. Adamda kishkene logıka, qısyn bolý kerek», — dedi Zeınep Ahmetova.
Óz sózinde jazýshy qazaq «ólimnen uıat kúshti» degen ar-namyspen tárbıelengen ult ekenin alǵa tartty. Qazaq halqynyń salt-dástúri keremet ekenin atap ótken Zeınep Ahmetova bul dástúrler ómirlik tájirıbe men tirshilikten paıda bolǵanyn aıtty.
«Qazaqta „Yqtyrmań bolmasa, jelge ókpeleme“ degen keremet sóz bar. Ókinishke qaraı, bizde keıde sol yqtyrma bolmaı jatyr. Ol eń aldymen seniń tiliń, sol til arqyly taralatyn ulttyq qadir-qasıetiń, mentalıtetiń, salt-dástúr, ádet-ǵurpyń. Biz qalaımyz ba, qalamaımyz ba, jahandaný zamany jan ushyryp kelip jatyr. Bir ýys qazaq jutylyp ketpes úshin ne kerek? Árıne, tosqaýyl kerek. Ol — aıtyp ótkenimdeı, seniń tiliń, salt-dástúr, ádet-ǵurpyń men qazaqtyq qasıetiń. Osy ǵana ultty saqtap qalady dep oılaımyn», - dedi jazýshy.
Kezdesýde Zeınep Ahmetova ene men kelin qarym-qatynasyna toqtalyp, eneler men kelinderge keńesin berdi.
«Bir úıde otyryp, yryń-jyryń bop kelini enesin nemese enesi kelinin jamandap jatady. Kelinin jamandaıtyn enelerge aıtarym, seniń oǵan ne eńbegiń sińdi? Ony bireý týdy, alaqanǵa salyp ósirdi, aıalady, oqytty, jetkizdi. Seniń qolyńa dap-daıyn kúıde ustata saldy. Endi oǵan ıe bola almasań, kimge renjısiń? Kelin — seniń ókshebasaryń, seniń murageriń. Osyny túsiný kerek. Sol úshin sen kelindi tárbıele. Seniń áýletińdi ósiretin, sen ustaǵan dúnıege ıe bop qalatyn sol kelin ǵoı. Eger sen kem-ketigin jóndeı almasań, kelindi ózińe izbasar, murager etip tárbıeleı almasań, onda kimsiń? Al enesin jamandaıtyn kelinderge aıtarym, kúıeýiń sondaı jaqsy eken, biraq enem jaman deısiń. Sol keremet jaqsy jigitti ómirge ákelip, sondaı jaqsy etip ósirip, tárbelegen sol eneń emes pe? Sondyqtan eneń basy elge, aıaǵy jerge syımaıtyn sumyraı bolsa da, sol jaqsy jigitti saǵan týyp bergeni úshin onyń aldynan qııa ótpeı, kebisine aıaǵyńdy suqpaýyń kerek. Ene men kelinderge aıtar bar erejem osy», - dep sózin túıdi Zeınep Ahmetova.
Aıta keteıik, Shymkentte «Qaıyrymdy qala qundylyqtary» jobasy aıasynda túrli salanyń tanymal ókilderimen kezdesýler turaqty túrde ótkiziletin bolady.
