Zertteýshiler Joshyny qazaq handyǵynyń negizin salýshy retinde baǵalaıdy - Sábıt Jámbek
KÓKShETAÝ. KAZINFORM – Zertteýshiler Joshyny birtutas qazaq handyǵynyń negizin salýshy tulǵa retinde baǵalaıdy. Barsha qazaq handary men sultandarynyń arǵy atasy, qazaq halqynyń quramyndaǵy tóre áýletteriniń túp babasy, qazaq tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan, abzal da aıbyndy urpaq bergen Joshy esimi ózimizdiń tól tarıhymyzda asa áspettelip, ulyqtalýy qajet. Bul týraly óziniń oıymen Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıtetiniń professory Sábıt Jámbek bólisti.
Professordyń aıtýynsha, qazaq tarıhynda esimi erekshe tulǵalardyń biri — Joshy han. Protoqazaq (arǵy qazaq) memleketiniń túpki bastaýynda da osy Joshy han tur. Ol — Shyńǵys hannyń qońyrat qyzy Bórteden týǵan tórt uldyń úlkeni. Shyńǵys hannyń Bórte báıbisheden týǵan tórt uly: Joshy, Shaǵataı, Úgedeı, Tóle óz zamanynda aty shyqqan, hannyń saıypqyran uldary edi. Joshy — Shyńǵys han joryǵynan keıin qazaq dalasynda qurylǵan Joshy ulysynyń negizin salýshy. Óz dáýiriniń erjúrek, alǵan betinen qaıtpaıtyn qaısar tulǵasy bolǵan. Ákesi Shyńǵys hannyń áskerı joryqtarynyń bárinde jaýjúrek bahadúr, asa talantty, iri áskerı basshy retinde tanylǵan. Qaharly qaǵannyń batysqa jasaǵan joryqtaryn basqaryp, Ońtústik Sibirdi, Altaıdy, Jońǵar dalasy men Shyǵys Túrkistandy mekendegen kóptegen taıpany baǵyndyryp, Jetisý óńirin alady.
Joshy 1211-1215 jyldary Shyńǵys hannyń Qytaıdy jaýlaý joryǵyna qatysady. 1218 jyly Joshy ózine berilgen qalyń túmenderdi bastap Qypshaq jerindegi Yrǵyz dalasynda Horezm shahtyń 60 myńdyq áskerimen shaıqasqa túsip, kúshtiń teń emestigine qaramastan óziniń qolbasshylyq áskerı darynymen erekshe kózge túsedi. Ashyq shaıqasta Horezm shah áskeri jeńilip, óz jerlerine sheginedi.
Joshy basqarǵan ásker ári qaraı Otyrar, Syǵanaq, Úzkent, Barshynkent, Aspas, Jańakent shaharlaryn tize búktirip, jyl ótkennen keıin Horezm men Túrkistan óńirlerine ıelik etedi. Shyńǵys hannyń shaqyrýymen keler jyldyń kókteminde Saıram men Talastyń arasyndaǵy Qulanbasy jazyǵynda ótken quryltaıǵa qatysady. Alyp ımperııa qurǵan Shyńǵys han jaýlap alǵan jerlerin uldaryna enshi qylyp bólgende Joshynyń enshisine Ertisten bastap Oral taýynyń aralyǵyna deıingi jerler tıedi. Joshynyń orda turaǵy Ertis ózeniniń boıynda ornalasqan.
Joshynyń qazaq memlekettiliginiń bastaýynda turǵan tulǵa ekendigi jaıynda tarıhshylar S.G. Klıashtornyı men T.I. Sultanov bylaı dep jazady:
«Djývaınnyń aıtýynsha, Shyńǵys hannyń úlken uly Joshynyń jer úlesi, Ertistiń batysynda, Qaıalyq (Jetisý) pen Horezm shekarasynan bastap, Saksın men Bolgar jerlerine deıin, ıaǵnı tatar jylqylarynyń tuıaǵy tıgen jerlerdi alyp jatty. Osylaısha, Qazaqstan aýmaǵy úsh mońǵol ulysynyń quramyna kirdi: kóp bóligi – eldiń soltústigindegi dala keńistigi jáne Ertistiń joǵarǵy aǵysynan Alkólge deıingi aralyq, sondaı-aq odan ári batysqa qaraı Іle jáne Syrdarııa ózdenderine deıingi jer Joshy ulysynyń quramyna kirdi. Ońtústik jáne Ońtústik-Shyǵys Qazaqstan - Shaǵataı ulysy, al soltústik-shyǵys jerleri - Ógedeı ulysynyń ıeliginde boldy. Biz úshin Joshy ulysynyń qyzyq, óıtkeni dál osy aýmaqta qazaq memlekettiligi qalyptasyp, damydy».
Ertisten Atyraýǵa deıingi keń baıtaq jerde keıingi Kók Ordanyń negizi bolǵan Deshti qypshaqtyń uly ulysyn qurdy. Shaǵataı Orta Azııadaǵy ıelikterge qojalyq etti. El tarıhyn zerdelep júrgen ádebıetshi-ǵalym Tursyn Jurtbaı Joshynyń qazaq memlekettiliginiń bastaýynda turǵanyn: «Qalaı degenmen de, Joshy Shyńǵys hannyń ordasynan bólinip qaldy da, Deshti qypshaqtaǵy túrki tildes taıpalardyń basyn qosyp, táýelsiz derbes memleket qurýǵa kiristi. Bul búgingi qazaq jerin qamtıtyn ulys edi. Sondyqtan da zertteýshiler biraýyzdan Joshyny birtutas qazaq handyǵynyń negizin salýshy adam retinde baǵalaıdy», — dep kórsetedi.
«Negizinen Joshynyń ómir jolyna qarap otyrsaq, onyń ákesi Shyńǵyspen ekeýiniń arasyndaǵy kóptegen qaıshylyqty jaılardyń bolǵandyǵyn el arasyndaǵy áńgimeler men zertteýshiler eńbekterindegi jazbalardan baıqaımyz. Ol — Joshy ólimine qatysty ańyz-áńgimeler men tarıhshylar qaldyrǵan jazbalarda aıqyn baıqalady. Tarıhshy Júzbanı: «Joshy qypshaqtardyń jeri men sýy, aýasyn kórgen kezde, dúnıede budan artyq jerdiń, budan artyq saf aýanyń, móldir sýdyń bolýy múmkin emes ekenin uǵyp, qypshaqtardy jaqsy kórip ketkeni sonsha, ózi osynda qalyp, bul eldi búlinshilikten azat etýge bel baılaǵan. Ol óziniń pikirles adamdaryna: «Shyńǵys qaǵan, sirá, aljyǵan, óıtkeni osynshama jerdi oırandap, munsha halyqty qyrǵynǵa ushyratty. Sondyqtan men ańǵa shyqqan kezde ákemdi óltirip, musylmandarmen odaq quratyn shyǵarmyn», — degendi aıtqan. Onyń bul oıyn Shaǵataı sezip qap, ákesine jetkizgen de, ákesi oǵan bildirmeı ý berip óltirýge ámir etken“ dep jazdy», — deıdi Sábıt Jámbek.
Aıtýynsha, aıbyndy hanzada Joshyǵa qatysty áńgimelerde onyń ákesi Shyńǵystyń ózge balalarymen ótkizgen quryltaıǵa qatyspaı qalǵany da aıtylady. Sonymen birge Shyńǵys pen Joshy arasyndaǵy qaıshylyqta, Joshynyń bolmysy, qypshaq taıpalaryna kózqarasy, ishki múddesi, kózdegen muraty Tursyn Jurtbaıdyń atalmysh eńbeginde bylaısha berilipti: «Qaharynan qar erip, zaharly demine muz qatqan qaǵannyń qarǵysynan qoryqpaı quryltaıǵa da qatyspaı, daralanyp, qalǵan Joshynyń bul qarsylyǵynyń oryndy sebepteri de bar edi. Erjúrek, alyp kúshtiń ıesi, zerek te bilimdi, ádil Joshynyń sheshesi Bórte qońyrat qyzy edi jáne ol tuńǵysh ulyna merkit taıpasynyń ishinde tutqynda júrgende júkti bolǵan edi. Ógeı uldy ókpege teppese de, ózegin úzip bermegen Shyńǵys ony synaý úshin jáne túrki tildi jurtqa óshiktirý maqsatymen birese merkitterge, birese naıman men kereıge, eń sońynda qypshaqtarǵa qarsy soǵysqa aıdap saldy. Qaǵandyq múddeni kózdegen Joshy janyn aıamady, únemi jeńiske jetip otyrdy. Sondyqtan da qatal áke oǵan qastandyq jasamady ári qalǵan uldarynyń sheshesi Bórteniń kóńilin qımady. Aqyly tolyp, óz erkin bıleı bastaǵan kezden bylaı Joshy qantógiske qarsy shyǵyp, jaýlap alǵan elin jappaı qyryp salmaı, mámilemen kóndirdi jáne qalalardy qıratpady. Ózi bilim jolyna qumartty. Biraq Shyńǵys oǵan kitaptyń ornyna qalqan, qalamnyń ornyna qylysh ustatty».
«Qazaq arasynda Joshynyń ólimi jóninde ár túrli áńgime taraǵan. Onyń birinde — Joshy ań aýlap júrgende, jaralanǵan qulannyń aıǵyry shaınap óltirdi dese, al ekinshisinde attan qulap, moıny úzilip óldi delinedi. Úshinshi bir áńgimede jeke bılikke umtylyp, áke yrqyna kónbeı, asaýlyq tanytqan ulyn Shyńǵys arnaıy jendetterin jiberip, bel omyrtqasyn úzdirip óltiripti-mys delinedi. Bul jaıtty ǵalym-jazýshy M. Maǵaýın: «Shyńǵystyń úlken uly Joshy ańda júrgende qaza bolǵan. Mazary Qaraǵandy oblysynyń terrıtorııasyndaǵy Keńgir ózeniniń boıynda tur. Kúni búginge deıin kúıshiler Ket-Buǵanyń Joshy ólimin estirtýi dep «Aqsaq qulan, Joshy han» atty kúı tartady. Qazaq shejireleriniń aıtýynsha, naımannyń bir butaǵy Baltaly — osy Ket-Buǵadan taraǵan urpaq. Halyq óleńderinde Ket-Buqa eskide ótken batagóı aqsaqal retinde eske alynady», — dep jazady. Osyndaı ańyzdy ortaǵasyrlyq «Shadjarat al-atrak» (túrikter shejiresi) atty parsy tilinde HV ǵasyrda jazylǵan tarıhı eńbekten de kezdestirýge bolady», — dep tolyqtyrdy professor.
Ol atap ótkendeı, munda Shyńǵys hanǵa Joshy ólimin estirtýshi Ket-Buǵa esimi Uly jyrshy, keıde Atalyq jyraý dep beriledi. Osy ańyzdardyń barlyǵynyń mazmundary birdeı bolyp keledi.
«Qalaı desek te Joshy han qazaq dalasynda, Ulytaý jerinde ólgeni aıqyn. Onyń dáleldi aıǵaǵyndaı, baba tarıhtyń kýásindeı, kóne zamannyń kózindeı, eskertkish bop, Jezqazǵan qalasynan 45 shaqyrymdaı jerde Keńgir ózeniniń sol jaǵasynda Joshynyń eski mazary sol kúıinde áli tur. Qazaq memlekettiliginiń bastaýynda turǵan, barsha qazaq handary men sultandarynyń arǵy atasy, qazaq halqynyń quramyndaǵy tóre áýletteriniń túp babasy, qazaq tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan, abzal da aıbyndy urpaq bergen Joshy esimi ózimizdiń tól tarıhymyzda asa áspettelip, ulyqtalýy qajet dep oılaımyz», — dep túıindedi Sábıt Jámbek.
Aıta ketsek, Almatyda Joshy ulysynyń 800 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan halyqaralyq konferentsııada Toronto ýnıversıtetiniń ǵalymy Djıý-ıÝp Lı «qazaqtardy Joshy han qurǵan ulystyń negizgi murageri deýge bolady» dep pikir bildirgen edi.
