«Zerde» holdıngi bıýdjet qarajatyn tıimsiz ári utymsyz paıdalanǵan - Esep komıteti
Bul týraly QazAqparat Esep komıtetiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.
«Memlekettik holdıng respýblıkalyq bıýdjettiń qarjysyn tıimsiz ári utymsyz paıdalanǵan. Serpindi jobalardy iske asyrýǵa bólingen qarjy resýrstary kóbinese ekinshi deńgeıli bankterdiń depozıttik shottaryna ornalastyrylǵan. Bıýdjettiń 508,4 mln. teńge qarjysy «Kazsatnet» AQ-nyń jarǵylyq qoryn ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Osy rette «Kazsatnet» AQ kútilgen nátıjelerge qol jetkizbegen, spýtnıktik bólik, jer ústi baılanys arnalary arqyly aqparat taratý jáne qorǵaý júıesi qurylmaǵan», delingen baspasóz qyzmeti taratqan málimette.
Sonymen birge, Esep komıtetiniń baqylaýy barysynda ýaqytsha bos qarajatqa ıelik etý tártibi talaptarynyń buzylyp otyrǵany anyqtalǵan. Mysaly, «Kazsatnet» AQ jáne «Qazkontent» AQ 4 mlrd. teńge shamasyndaǵy ýaqytsha bos qarajatty ornalastyrý kezinde ekinshi deńgeıli bankterdiń qajetti mólsherin jáne 30 paıyzdyq ornalastyrý lımıti saqtalmaǵan.
Budan basqa, aktsııalarynyń paketi memlekettik holdıngke berilgen zańdy tulǵalardy tıimdi basqarý uıymdastyrylmaı otyr. Máselen, qarjy-sharýashylyq qyzmetteriniń qorytyndysy boıynsha «Kazsatnet» AQ jáne «Ulttyq protsessıng ortalyǵy» AQ ózin-ózi aqtamaǵan. «Qazkontent» AQ men «Halyqaralyq aqparattyq tehnologııalar ýnıversıteti» AQ da dál osyndaı teris nátıjemen 2009 jyldy aıaqtaıdy dep kútilse, «Elektrondyq kommertsııa ortalyǵy» JShS-nyń kirisi azaıǵan.
Budan bólek Esep komıtetiniń málimetteri boıynsha, 2008-2009 jyldary memlekettik holdıng serpindi ınfokommýnıkatsııalyq jobalardy iske asyrýǵa yqpal jasamaǵan ári jańa tehnologııalardy engizýdi qamtamasyz etpegen. Holdıngtiń negizgi qyzmeti enshiles jáne táýeldi uıymdarǵa konsaltıngtik qyzmetter kórsetýge baılanysty bolyp keledi, biraq osy uıymdar ınfokommýnıkatsııalyq salanyń básekege qabilettiligin jáne ekonomıkalyq tıimdiligin arttyrýǵa esh yqpal jasamaǵan.
«Esep komıteti Úkimetke «Zerde» ulttyq ınfokommýnıkatsııalyq holdıngi» AQ-ǵa serpindi jobalardy iske asyrýǵa bólingen bıýdjet qarjysyn paıdalanýdyń tıimdiligin arttyrý jóninde sharalar qabyldaýǵa usynys berdi. Memlekettik organdarda jáne uıymdarda aqparattyq júıelerdi jasaý, engizý jáne súıemeldeý jóninde biryńǵaı normatıvterdi bekitý usynyldy. Aqparattandyrý jáne baılanys jónindegi agenttikke aqparattandyrý standarttaryn ázirlep engizýdiń qajettigi kórsetildi», delingen baspasóz paraǵynda.
