Záýresh Amanjolova: 2020 jyly otandyq densaýlyq saqtaý salasynda jańa dáýir bastalady

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - MÁMS júıesinen depýtattar ne kútedi? Májilismender úshin Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna kim aqsha aýdarady jáne olar qaıda emdeledi? Osy saýaldarǵa dáriger, Májilis depýtaty Záýresh Amanjolova jaýap berdi. Sondaı-aq, Záýresh Jumanáliqyzy jańa reformanyń otandyq densaýlyq saqtaý júıesine áseri jaıly pikirimen bólisti.

- Záýresh Jumanáliqyzy, sanaýly aıdan soń MÁMS júıesi tolyq iske qosylady. Siz qaı medıtsınalyq mekemege tirkeldińiz, qaıda emdelesiz?

- Men Nur-Sultan qalasynda qyzmet babyna baılanysty QR Prezıdenti is basqarmasynyń Medıtsınalyq ortalyǵynda tirkeý erejesine sáıkes medıtsınalyq kómek qabyldaımyn. Al otbasym Almaty qalasynda turady. Olar turǵylyqty meken-jaıyna qatysty jergilikti dárigerlik ambýlatorııada tirkelgen. Al qajetti jaǵdaılarda keıbir saraptamalardy jeke klınıkalarda aqyly jasatamyz. Dárigerdiń keńesimen dári-dármekterdi satyp alamyz. Jalpy, meniń otbasym tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin paıdalanady.

- Siz úshin Mindetti medıtsınalyq saqtandyrý qoryna Parlament jarna tóleı me?

- Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý zańyna sáıkes árbir jumys berýshi óz jumysshylaryna aı saıyn qorǵa jarna aýdarady.

- Elimizde azamattardyń emdelýge jumsaıtyn jeke qarajaty densaýlyq saqtaý isine jumsalatyn jalpy shyǵynnyń 40 paıyzyn quraıdy eken. MÁMS júıesi engizilse, jurttyń qalta shyǵyny únemdelýi múmkin be?

- Kepildendirilgen kólemdegi tegin medıtsınalyq kómek sheńberinde qazaqstandyqtar medıtsınalyq qyzmet ala alady. Sonymen qatar árbir adam basqa memleketke baryp em alýyna nemese elimizde medıtsınalyq mekemeni tańdaýǵa (aqyly, tegin) quqy bar.

Adamdardyń jeke menshik klınıkalarǵa barý sebebi:

- uzyn-sonar kezek kútkisi kelmeıdi;

- keıbir beıindi mamandardyń memlekettik klınıkalarda jetispeýshiligi, osy mamandarǵa kezektiń uzaqtyǵy;

- keıbir labarotorııalyq saraptama qyzmetteriniń tek aqyly túrde kórsetilýi;

- fýnktsıonaldyq-dıagnostıkalyq apparattarynyń jetispeýshiligi; (MRT, KT t.b.).

Al MÁMS iske qosylsa otbasylyq bıýdjetten emdelýge jumsalatyn shyǵyn mindetti túrde únemdeledi. Medıtsınalyq saqtandyrý boıynsha qymbat dıagnostıkalyq tekserýler, joǵary tehnologııalyq deńgeıdegi zertteýler men emdeý protsesteri, reabılıtatsııa jáne pallıatıvtik kómekter keń kólemde kórsetiledi. Sebebi, memleketten bólek qordan da qosymsha aqsha bólinedi de, medıtsınalyq kómektiń qol jetimdiligi men sapasyn arttyrady.

Bul júıede densaýlyqqa jaýapkershilikti memleketpen qatar jumys berýshige jáne adamnyń ózine de júkteledi.

Sonymen qatar, MÁMS halyqqa óte úlken áleýmettik qoldaý kórsetip otyr. Mysaly, 15 áleýmettik sanatty topqa medıtsınalyq jarnany memleket tóleıdi. Olardyń quramynda:

- zeınetkerler, kóp balaly otbasylary, 18 jasqa deıingi balalar, stýdentter, múgedekter, jumyssyzdar, bala kútimimen otyrǵan áıelder t.b. sanattar jatady.

Búgingi tańda osy sanattaǵylar sany 10,5 mıllıon adam, olardyń em-domyn memleket tolyq óz moınyna alyp otyr.

- 2020 jyly otandyq medıtsına salasynda taǵy qandaı ózgerister bolýy múmkin?

- 2020 jyly medıtsına salasynda kóptegen ózgerister kútilýde, olar:

- Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Parlament Májilisine Kepildendirilgen kólemdegi tegin medıtsınalyq kómektiń jańa modelin usynyp, zań júzinde qabyldady.

- Densaýlyq saqtaý mınıstrligi 2020-2024 jyldarǵa arnalǵan Memlekettik jańa baǵdarlama qabyldap otyr.

- Medıtsına salasyn tsıfrlandyrý júıesi de qarqyn alyp otyr;

- Dári-dármekter men medıtsınalyq jabdyqtardyń shekti baǵdalarmen satylýyn qamatamasyz etý:

- Bastysy, Medıtsınalyq áleýmettik saqtandyrý júıesine kóshý. Bul oraıda memlekettik mekemelermen qatar jekemenshik medıtsınalyq mekemeler de básekege túse alady. Árıne, báseke bar jerde jaýapkershilik artyp, sapa da jaqsarady. Adamdar qyzmettiń sapasyna qaraı emhanany ózderi detańdaı alady.

- Depýtattar issaparmen aımaqtarǵa shyǵyp, halyqpen kezdesedi, jurt MÁMS qalaı qabyldaýda?

- Azamattar bul reformany ártúrli qabyldaýda. Árıne halyqqa jan-jaqty túsinikteme jumystary júrgizilýi qajet. Qazirgi tańda mınıstrlik tarapynan bul jumystar keń kólemde ótkizilýde. Saılaýshylarmen kezdeskenimizde, jurt eń aldymen aýrýhana, emhanadaǵy kezektiń joıylýyn, beıindi mamandarmen qamtylý máselelerin sheshý joldaryn qarastyryp, josparly em alý úshin beriletin kvotanyń merzimin qysqa merzimde qaralýyn ótinedi.

- «Jeke klınıkada ǵana aqyly em qabyldaımyn, maǵan medıtsınalyq saqtandyrýdyń qajeti joq, qorǵa bosqa aqsha tóleýim tıis pe?» deıtin azamattar bar. Mundaı adamdar qaıtedi?

- Joǵaryda aıtylǵandaı Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qoryna mindetti túrde jarna aýdarylýy tıis. Jumys isteıtinderge jumys berýshiler, al eshqaıda tirkelmegen adamdar óz betinshe jarna aýdarýy qajet. Keıbir iri mekemeler nemese holdıngter qosymsha erikti medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde de medıtsınalyq kómek alǵylary kelse, oǵan da shek qoıylmaıdy.

- Qaraǵandydaǵy pılottyq jobany qoldaısyz ba, MÁMS synaqtan ótkizýdiń qajeti bar ma?

- Qaraǵandy oblysyndaǵy MÁMS pılottyq jobasy óte oryndy iske qosyldy. Kez kelgen joba synaqtan ótýi kerek. Elimiz boıynsha bul oblystaǵy medıtsına salasy men tsıfrlyq aqparattyq júıe jaqsy damyǵan. Elimizdegi joǵarǵy deńgeıdegi medıtsınalyq ýnıversıteti de úlken úlesin qosyp otyr.

- Záýresh Jumanáliqyzy, burynǵy dáriger retinde ciz MÁMS júıesine qandaı ózgeris engizer edińiz?

- Qazaqstan dúnıejúzilik úzdik tájirıbeni eskere otyryp, medıtsınalyq saqtandyrýdyń aralas modelin engizip otyr.

Bul:

- Densaýlyq saqtaý salasynyń qarjylyq turaqtylyǵyn,

- Medıtsınalyq qyzmetterdiń joǵary sapasy men qoljetimdiligin,

- Medıtsınalyq kómektiń keń aýqymdy paketin qamtamasyz etedi.

Basqa eldermen salystyrǵanda Qazaqstanda medıtsınalyq saqtandyrý qory aýdarymdarynyń kólemi boıynsha eń qolaıly jaǵdaı jasalǵan.

Qazirgi kúnniń basty maqsaty lensaýlyq saqtaý salasyn tsıfrlandyrý júıesin joǵary deıgeıge arttyrý, shalǵaı aýyldarda ınternet júıesin damytý bolyp otyr.

Bul respýblıkalyq, oblystyq, qalalyq, aýdandyq, jáne aýyldyq dárigerlerdiń bir-birimen ıntegratsııalyq protsessin jaqsartyp, aýrýdyń emdelý protsesinen habardar bolýyna áserin tıgizedi.

Сейчас читают
telegram