Zabıra Orazalıeva: Medıtsınalyq saqtandyrý azamattardy sapaly qyzmetpen qamtamasyz etedi
- Zabıra Jandarqyzy, ótken aptada úkimet kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómek jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý paketterin bekitti. Qos paket boıynsha halyqqa qyzmet kórsetý 2020 jyldan bastalady. Aldymen, ne úshin medıtsınalyq kómek eki paketke bólindi jáne mindetti saqtandyrý júıesin engizý qanshalyqty qajet?
- Memlekettik tapsyryspen kórsetiletin tegin medıtsınalyq kómek paketine medqyzmettiń barlyq túrleri engizilgen. Biraq, ókinishke oraı, onyń kóbi qaǵaz júzinde qalyp otyr. Sebebi, tegin kórsetiletin qyzmetter tizimine engen medıtsınalyq kómektiń bárine aqsha tóleýge memlekettiń shamasy jetpeıdi. Onyń ústine, medıtsınalyq qyzmet baǵasy bir orynda turmaıdy, qondyrǵylar baǵasy da turaqty túrde qymbattaýda.
Tegin medıtsınalyq kómekke bólinip otyrǵan qarjy naqty suranysty qanaǵattandyrýǵa jetpeıdi. Sondyqtan halyq densaýlyqqa jumsalatyn shyǵyndardyń belgili bir bóligin qaltasynan tóleýge májbúr. Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń engizilý sebebiniń biri osy. Óıtkeni, saqtandyrý júıesi jarna esebinen densaýlyq salasyna qosymsha qarjy tartýǵa múmkindik beredi. Biraq bul mindetti medıtsınalyq saqtandyrý engizilgennen keıin saladaǵy qarjy tapshylyǵy máselesi birden sheshimin tabady degen sóz emes. Sebebi, halyq sany aldaǵy ýaqytta da artady, sonyń ishinde medıtsınalyq qyzmetterdi kóp paıdalanatyn balalar úlesi 2,4%, qarttar úlesi 4% ósti. Oǵan únemi qymbattap otyratyn tehnologııalardyń baǵasyn qosyńyz. Sonymen qatar, medıtsına toqtaýsyz damyp otyrady. Osynyń bári jurtshylyqtyń densaýlyq saqtaýǵa jumsaıtyn jeke shyǵyndarynyń ósýine yqpal eteri sózsiz. Sondyqtan saqtandyrý halyqtyń qaltasynan shyǵatyn shyǵyndardy tolyq qysqarta almasa da, shyǵynnyń ósý qarqynyn tómendetýge múmkindik beredi.
- Qazir medıtsınalyq qyzmettiń qandaı túrlerine qarjy jetpeı jatyr jáne bul problema aldaǵy ýaqytta qalaı sheshimin tappaq?
- Búginde ońaltý, dári-dármekpen qamtamasyz etý, pallıatıvtik kómek salalarynda qarjy tapshylyǵy erekshe baıqalady. Biraq bul qyzmetter MÁMS paketine engizilgen. Sondyqtan medıtsınalyq saqtandyrý engizilgennen keıin olardyń sapasy artyp, halyqqa qoljetimdi bolady dep úmittenemiz.
Atap aıtar bolsaq, ońaltý qyzmetine jumsalatyn shyǵyndar 2,5 ese artty. Emhana deńgeıinde kórsetiletin bastapqy sanıtarlyq-medıtsınalyq kómekti qarjylandyrý kólemi 50 protsentke deıin ósedi. Keler jyldan bastap eki pakette de konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq qyzmetterge, statsıonarlyq jáne statsıonardy almastyratyn kómekke bólinetin qarjy kóbeıedi. Paketterdi ekige bólý arqyly kóptegen qyzmet túrlerin tolyq qarjylandyrýǵa múmkindik týady.
- Qandaı qyzmetter burynǵydaı tegin bolyp qalady?
- Jedel járdem, shuǵyl kómek, áleýmettik mańyzy bar aýrýlardy emdeý, emhanadaǵy bastapqy sanıtarlyq-medıtsınalyq kómek, dári-dármekpen qamtý, pallıatıvtik kómek, statsıonarlyq jáne statsıonardy almastyratyn kómek, konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq qyzmetter burynǵysha tegin kórsetiledi. Bir qyzmet tegin paket sheńberinde de, MÁMS paketi sheńberinde de kórsetile berýi múmkin. Ol patsıenttiń jaǵdaıyna baılanysty retteledi. Mysaly, eger patsıent shuǵyl kómekti qajet etetin bolsa kómek memlekettik tapsyrys sheńberinde, al josparly kómek MÁMS esebinen kórsetiledi. Osynyń ara-jigin ajyrata bilgen jón.
- Osy tegin kómek kimder paıdalana alady?
- Tegin medıtsınalyq kómek eń aldymen, Qazaqstan azamattaryna,
oralmandar men elimizde turaqty turatyn shetel azamattaryna kórsetiledi. Sonymen qatar, áleýmettik mańyzy bar aýrýlar men dınamıkalyq baqylaýǵa jatatyn syrqattar da tegin emdeledi. Al, Qazaqstanda ýaqytsha turatyn sheteldikter kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómekti paıdalana almaıdy.
- Al, MÁMS paketine qandaı qyzmetter enedi?
- Eki pakettiń aıyrmasy nede degen suraqtyń basyn ashyp alsaq. Kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómek - jedel jáne shuǵyl kómek kórsetýge, sondaı-aq, qoǵam úshin mańyzy bar aýrýlardy baqylaýda ustaýǵa baǵyttalǵan. Al, MÁMS paketi - azamattardyń ómir sapasyn jaqsartýǵa, ult saýlyǵynyń negizin qalaýǵa yqpal etetin qyzmetterden turady.
Mysaly, naýqasqa operatsııa jasaý kerek boldy delik. Biraq shuǵyl operatsııanyń qajeti joq. Sondyqtan dárigerler ota jasalatyn kúndi belgilep, operatsııany jospar boıynsha jasaı alady. Mundaı jaǵdaıda qyzmet aqysy MÁMS qarajaty esebinen tólenedi. Al, eger patsıentti jedel járdemmen ákelip, onyń ómirine qaýip tónetindeı jaǵdaı bolsa, operatsııa memlekettik tapsyrys sheńberinde, tegin jasalady.
Jalpy, MÁMS paketiniń aýqymy keń, oǵan tegin kómek paketine enbegen qyzmetter kiredi. Josparly statsıonarlyq jáne statsıonardy almastyratyn kómek, KT, MRT syndy baǵasy qymbat bolyp keletin konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq kómektiń barlyq túrleri, ońaltý jáne naýqastyń densaýlyǵyn qalpyna keltirýge baǵyttalǵan em-dom túrleri de saqtandyrý paketine engizilgen. Qarapaıym halyqtyń qaltasy kótere bermeıtin osyndaı qyzmet túrlerin paıdalaný úshin saqtandyrý júıesine qatysqan durys.
- Mindetti medıtsınalyq saqtandyrý taǵy qandaı múmkindikter beredi?
- Atap aıtsam, ońaltý qyzmeti. Ol ishten naýqas bolyp týǵandarǵa, ishki organdar men qımyl-qozǵalys apparaty aýrýlaryna shaldyqqandarǵa, ınsýlt soqqandar men ınfarkt alǵandardyń t.b. densaýlyǵyn emdelip shyqqanann keıin qalpyna keltirý maqsatynda kórsetiledi. Biraq ol shuǵyl kórsetiletin qyzmet túrine jatpaıdy. Ońaltý buryn tegin medıtsınalyq kómek paketinde boldy, biraq qarjy tapshylyǵyna baılanysty eshqashan tolyqqandy kórsetilgen emes. Al, MÁMS engizilgennen keıin bul qyzmet qoljetimdi bola túsedi. Ásirese, memleket tarapynan saqtandyrylatyn jeńildigi bar 15 sanatqa kiretin múgedekter, zeınetkerler, balalar tarapynan ońaltý qyzmetine degen suranys joǵary.
- Bizde ózin-ózi jumyspen qamtıtyn adamdar sanat bar. Kezinde saqtandyrý júıesiniń keıinge qaldyrylýyna dál osy másele túrtki bolǵany belgili. Osy sanattaǵylar saqtandyrý júıesine kirý úshin ne isteýi kerek?
- Olardyń saqtandyrý júıesine qatysýyna eki túrli múmkindik berilip otyr. Birinshisi, jarnany óz betinshe tóleý. Ol úshin 2020 jyldan bastap eń tómengi aılyq jalaqynyń 5 protsenti mólsherinde jarna aýdarady. Bul aıyna shamamen 3000 teńge shamasynda. Nemese 2019 jyldyń qańtarynda engizilgen Biryńǵaı jıyntyq tólemdi tóleý. Qalalyq jerlerdiń turǵyndary 1 aılyq eseptik kórsetkish nemese aıyna 2,5 myń teńge tóleýi tıis. Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar osyny tólep, MÁMS paketine enetin barlyq qyzmetterdi paıdalana alady. Biryńǵaı jıyntyq tólemniń ishinde tabys salyǵy, áleýmettik salyq, zeınetaqy jarnasy men saqtandyrý jarnasy bar.
- Taǵy bir suraq, 2020 jyldyń qańtarynda emhanaǵa barǵan adamǵa qalaı qyzmet kórsetiledi?
- Bastapqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek burynǵysha tegin kómek paketinde qala beredi jáne engizilgennen keıin de ózgerissiz bolady. ıAǵnı, emhanalar tirkelgen patsıentterge burynǵysha qyzmet kórsete beredi, úıge shaqyrǵan patsıentterge barady, balalar men júkti áıelderdi baqylaıdy. 4 sanattaǵy jedel járdem shaqyrtýlaryna da solar barady. Jáne munyń bári mindetti túrde tegin kórsetiledi.
Sodan keıin ýchaskelik dáriger patsıenttiń densaýlyq jaǵdaıyna tekserip bolǵannan keıin analızderge joldama beredi, tegin kómek paketine engen qandaı da bir aýrý tabylsa, ony tegin emdeıdi. Al, eshqandaı aýrý anyqtalmaı, biraq patsıent ári qaraı josparly túrde kómek alǵysy kelse MÁMS qyzmetine júginedi.
