ıAsaýı kesenesiniń jaryq jáne jeldetý júıesi tarıhı qalpyna keltiriledi
Sonymen qatar, Qoja Ahmet ıAsaýı jáne Rábııa Sultan Begim ana keseneleriniń kúmbezderi de jańartylady. Qurylys jumystaryn «Qazqaıtajańartý» RMK-niń Almaty, Qyzylorda, Túrkistan fılıaldary júrgizýde.
Aıta ketsek, QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıine qarasty tarıhı oryndardy anyqtaý, qaıta qalpyna keltirý maqsatynda jobasy daıyndalǵany belgili. Osy oraıda qaladaǵy basty 18 tarıhı-mádenı mura nysanyn restavratsııalaý jáne qaıta jańǵyrtý josparlandy. Eń aldymen aldaǵy 3 jyl ishinde Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń basty komponentteri — Qazandyq, Qabirhana, Basty portal jańǵyrtylady.
Keseneniń ishin jyly ustaý jáne durys jaryqtandyrý úshin jaryqtandyrý jáne jeldetkish júıeleri tarıhı qalpyna keltiriledi. Qazaq handarynyń májilis ótkizetin jáne elshilerdi qabyldaýǵa arnalǵan Úlken Aqsaraı bólmesi sol dáýirdegi ulttyq ereksheligi saqtala otyryp, tolyǵymen qaıta qalpyna keltiriledi. Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha Rústem Ábdrashevtiń «Almas qylysh» kórkem fılminiń bir epızody dál osy Aqsaraı bólmesinde túsirilgen. Aqsaraı bólmesi tárizdi ózge de zaldardyń ekspozıtsııalary, sonyń ishinde Qazandyq pen Qudyqhana bólmeleri qalpyna keltiriledi.
Qoja Ahmet ıAsaýı qabirhanasy eki qabat kúmbezben kómkerilgen. Ganchtan (gıps pen sazdan jasalǵan órnekti taqta) jasalǵan órnekti áshekeı Qabirhana tóbesin jaýyp turǵan tómengi kúmbezdi jasyryp tur. Syrttaı Qabirhana tóbesine bıik baraban ústinde turǵan sándi kóp qatparly (52 qatpar) kúmbez ornatylǵan. Qoja Ahmet ıAsaýı qabirhanasynyń syrtqy kúmbeziniń dıametri — 10 metr.
Úlken Aqsaraı – Qazandyqpen, Kishi Aqsaraımen dálizder arqyly jalǵasady. Dálizde ekinshi qabatqa shyǵatyn baspaldaq bar. Aqsaraı keıinnen HV-HVІ ǵasyrlarda Qazaqstan men Orta Azııa sáýlet ónerinde alǵash ret paıdalanǵan arkalardyń qıylysý konstrýktsııasy qoldanylǵan, sondyqtan bólme qurylysy óz zamanyndaǵy asa baǵaly sáýlet eskertkishi bolyp tabylady.
Qudyqhana – qazandyq pen dáliz arqyly baılanysty ǵımarattyń shyǵys jaǵyndaǵy, munaraǵa kóteriletin baspaldaǵy bar sharshy bólme ońtústiktegi shuǵyl oıyq esebinen sozylyńqylaý bolyp kórinedi. Qudyqhananyń aty osyndaǵy qudyqpen baılanysty. Qudyq qurylys kezinde sý alý úshin qazylǵan degen joramal bar. Qudyq aınaldyra dóńgelete kirpishten qalanǵan. Dıametri — 80 sm. Atalǵan qudyqtan sý alyp Taıqazandy toltyratyn bolǵan.
Rabııa Sultan Begim kesenesi — HV ǵasyrdyń eskertkishi. Ahmet ıAsaýı kesenesiniń ońtústik shyǵys betkeıinen 60 metr qashyqtyqta ornalasqan. Eskertkish qatty qıraǵandyqtan, 1980-shi jyldardyń bas kezinde tolyǵymen qaıta qalpyna keltirildi.
