ıAsaýı kesenesine adamdar duǵa jasaý úshin de keledi - Ersin Tájibaev

None
None
TÚRKІSTAN. QazAqparat – Túrkistandaǵy Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń ishindegi bólmeler men jádigerlerdiń barlyǵy tarıhtan syr shertedi. Bul týraly «Áziret-Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq murajaıy dırektorynyń mindetin atqarýshy Ersin Tájibaev áńgimelep berdi.

Onyń sózinshe, kesene ishindegi tý men shyraq kesenege Ámir Temirdiń jasaǵan syıy dep túsindiriledi.

«Eń asyl jaýharlarymyzdyń biri – Taıqazan. Taıqazan – qutty, qasıetti qazan degen uǵymdy bildiredi. Bul qazandy as pisirý úshin emes, sýǵa paıdalaný úshin qoldanǵan. Oǵan Taıqazannyń syrtyndaǵy «Sýǵa paıdalaný úshin...» dep bastalatyn jazýlary dálel. Al, keseneniń ekinshi qabatyndaǵy bólmeler kezinde shákirtterdiń dinı saýatyn ashý úshin jáne qala aýmaǵyn bıikten baqylaý úshin paıdalanylǵan. Olar balkon úlgisinde jasalǵan. Qazirgi ýaqytta zııarat etip kelýshilerdiń qaýipsizdigin saqtaý jáne kesene ǵımaratyna zııanyn tıgizbeý úshin ol bólmeler jabyq turady, onda eshkim kirmeıdi»,- deıdi murajaı dırektorynyń mindetin atqarýshy.

Ersin Tájibaevtyń pikirinshe, bul keseneniń osyndaı basqa nysandardan ereksheligi – munda kelgen adamdar mýzeı aralaý úshin ǵana emes, ózi nege muqtaj bolsa, Alladan suraý, duǵa jasaý úshin keledi. Olar keseneni qasıetti oryn sanaıdy.

«Kesenege keler aldynda negizinde kóptegen jaıttarǵa nazar aýdarǵan abzal. Máselen, Q.ıAsaýı shyn máninde kim bolǵan, onyń qandaı eńbekteri arqyly tarıhta qalǵanyn bilip kelgen jón. Sondaı-aq tileýin Alladan ǵana suraýǵa nıettenip kelýi mańyzdy. Osynda otyryp, qajettigin suraǵan adamnyń duǵasyn áýlıeniń qurmeti úshin Alla qabyl etedi degen senim ejelden bar»,- deıdi Ersin Tájibaev.

Murajaı basshylyǵy kesenedegi qaıta jańǵyrtý jumystary kezeń-kezeńmen júrgizilgenin aıtady. Eń alǵash ret restavratsııa Reseı Patshalyǵy kezinde bastalǵan.

«XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Chernıaevtiń zeńbireginiń kesirinen buzylǵan buryshyn jóndeýge Reseı patshasy nusqaý bergen. Sonyń arqasynda buryshy qaıta qalpyna keltirilgen. Odan keıingi jumystar XX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda júrgizildi. Ol kezde elimizde restavratsııa jasaıtyn mekeme bolmaýyna baılanysty Ózbekstannan mamandar shaqyrylǵan. Tek osy 1970-80 jyldardan bastap elimizde restavratsııa jasaıtyn mekeme ashylyp, qajetti jumystardy qazaqstandyq mamandar júrgize bastaıdy. Qalpyna keltirý boıynsha eń úlken jumystardy 1990 jyldary Túrkııadan kelgen jáne qazaqstandyq mamandar atqarǵan. Qabyrǵa jarylmaýy úshin arnaıy maıatnıkter ornatyldy. Qazirgi kúnde sol maıatnıkterge súıene otyryp, keseneniń qaýipsizdigi jaıly aqparat bere alamyz»,- deıdi murajaı dırektorynyń mindetin atqarýshy.

Kezinde keseneniń kúmbezin de túrik kompanııalary jasaǵan bolatyn. Restavratsııa jumystary kezinde eskirgen plıtalar alynyp, ornyna qaıtadan jańasy qoıyldy.

«Aıta ketetin jáıt, keseneniń kúmbezi Orta Azııada óte sırek kezdesetin kúmbezdiń qataryna jatady. Dıametri - 18 metr. Mundaı úlken dıametrli kúmbezdi keseneler Orta Azııada kezdespeıdi. Erekshe aıtatyn jáıt, kesene qurylysy da, kúmbezdiń qurylysy da bitpeı qalǵan. Sol kezdegi arhıtektýralyq jobaǵa qaraıtyn bolsaq, kúmbez eki qabatty bolýy tıis. ıAǵnı ishki kúmbez, onyń syrtynan taǵy bir kúmbez qalaıtyn bolǵan. Jumystyń bitpeýine baılanysty bizde tek qana 1 kúmbez qalǵan. Syrtqy kúmbez turǵyzylmaǵan. 2018 jylǵa deıin kóptegen qurylys jumystary júrgizildi. 2019 jyldan bastap úlken kólemdi restavratsııa júrgizildi»,- deıdi Ersin Tájibaev.


Сейчас читают
telegram