ıAdrolyq synaq boıynsha kezinde búkil álem úshin asa qaýipti bolǵan Qazaqstan búgingi kúni ıadrolyq qarýsyzdanýdyń álem moıyndaǵan ortalyǵyna aınalyp otyr
Sol jyldan bastap qazaq jerin ǵana emes, dúnıeni dúr silkindirgen ıadrolyq synaqtar toqtatyldy. Endigide qazaq dalasy qorqynyshty jerasty dúmpýlerinen titirkenbeıtin boldy. Osynshama zulmat úshin basty kináli sanalǵan keńestiń áskerıleri de jónine ketti. Polıgon jabyldy. Jabylǵanymen de, qazaq ultyna Abaıdaı, Shákárimdeı ulylardy syılaǵan darqan dala burynǵysynsha qaýiptiliginen áli arylyp bitken joq. Tek sol qaýiptiń álpeti ǵana ózgergen. Onyń ústine Semeı polıgony álemdegi eń ashyq-shashyq polıgon esebinde qalyp otyrǵany da jasyryn emes. 40 jyl boıy jarylystan kóz ashpaǵan qazaq dalasynyń urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp jatqan zardaptary jan túrshigerlik. Eger ǵalymdardyń naqty derekterine súıensek, Semeı óńirinde polıgon jumys istegen jyldary jasalǵan ıadrolyq jarylystardyń jıyntyq qýaty 1945 jyly amerıkandyqtardyń Japonııanyń Hırosıma qalasyna tastaǵan bombasynyń qýatynan 2,5 myń ese kúshti eken.
Endi osy qaıran qazaq dalasynyń synaqtan keıingi zardaptaryna toqtalsaq. Burynǵy Semeı ıadrolyq synaq polıgony Qazaqstannyń soltústik-shyǵys bóliginiń jalpy alǵandaǵy 18 myń 500 sharshy shaqyrym jerin qamtyp jatyr. Bul polıgon Shyǵys Qazaqstan oblysynyń 54 paıyzyna, Pavlodar oblysynyń 39 paıyzyna Qaraǵandy oblysynyń 7 paıyzyna óz zalaldaryn búgingi kúnge deıin tıgizip keledi. Al, Semeı ıadrolyq synaq polıgonynyń ákimshilik shekarasynyń uzyna boıy - 600 shaqyrymdaı. Qarap otyrsańyz, munyń ózi sharýashylyq maqsattarǵa paıdalanýǵa bolatyn, bútindeı bir eldi asyraýǵa jaraıtyn orasan úlken aýmaq emes pe?
Alǵashqy ıadrolyq jarylys 1949 jylǵy tamyzdyń 29-ynda jasaldy. Al, 1953 jyly tuńǵysh ret termoıadrolyq qondyrǵy synaqtan ótse, 1955 jyly álemdegi alǵashqy sýtegi bombasy osy qazaq dalasynda jaryldy. Polıgonnyń jumys istegen 1949-1989 jyldary aralyǵynda osy aımaqqa jalpy sany 468 ıadrolyq jarylys ótkizilgen. Olardyń 125-i atmosferalyq (26-sy jerústi, 91-i aýada, 8-i bıiktiktegi) jarylys bolsa, 343-i jerasty (215-i kóldeneń qazbaly, 128-i uńǵyly) synaqtar. ıAǵnı, málimet boıynsha aıtsaq, kezindegi qyzyl ımperııanyń barlyq ıadrolyq synaqtarynyń úshten eki bóligi qazaq dalasynda jasaldy. Osyndaı sandyq kórsetkishterdiń ózi kez kelgenniń jaǵasyn ustatary sózsiz. Álemdegi ekologııalyq qozǵalys basshylary, bedeldi sarapshylar Semeı synaq alańynan keıingi adam aǵzasynda oryn alǵan aýytqýlarǵa, jan túrshigerlik qubylystar men ózgeristerge úlken alańdaýshylyq týǵyza bastady.
Solaı bola tursa da, kezinde «beıbit jarylystar» dep aıdar taǵylǵan qazaq dalasynyń qasiretti zardaptaryna qaraǵanda álem japon tragedııasy týraly áldeqaıda kóp habardar bolýshy edi. Aýyzǵa da sony birinshi alatyn kezderi jıi bolatyn.
Degenmen, sońǵy jyldary Qazaqstan kóshbasshysy N. Nazarbaevtyń ustaǵan sarabdal saıasaty ıadrolyq qarýsyzdandyrý máselesinde elimizdiń halyqaralyq arenadaǵy mereıin barynsha arttyryp otyr. Álem el táýelsizdiginen bergi N. Nazarbaevtyń beıbitshilik pen qaýipsizdikke qosqan qajyrly eńbegin moıyndady. ıAdrolyq qarýsyzdaný máselesinde alyp derjavalar basshylarynyń ózi Elbasynyń esimin alǵa tartýdy jıi qoldanatyn boldy. Prezıdent N. Nazarbaevtyń utymdy usynystary da halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan jan-jaqty qoldaýǵa áli de ıe bolyp keledi. Máselen, qolda bar joıqyn qarýdan erikti túrde bas tartqan Qazaq eli óziniń bastamasymen Ortalyq Azııadaǵy ıadrolyq qarýdan erkin aımaq týraly kelisimdi dúnıege keltirdi. Buǵan sáıkes, kelisimge qatysýshy memleketter Ortalyq Azııa óńiri boıynsha ıadrolyq qarý men onyń komponentterin nemese basqa da ıadrolyq qondyrǵylardy shyǵarýdan bas tartý týraly mindettemelerdi moınyna alady. Kelisim beıbitshilik maqsattaǵy ıadrolyq zertteýdiń ulttyq baǵdarlamalaryn shektemeıdi. Qazaqstan ıAdrolyq qarýdy taratpaý týraly halyqaralyq kelisimderdi qabyldady. Byltyrǵy jyly Memleket basshysynyń usynysymen tamyzdyń 29-y ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúni bolyp qabyldandy.
Budan bólek, BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýnnyń elimizge sapary barysynda Semeı polıgonyna at basyn tireýi, onyń beıbitshilik pen qaýipsizdik máselesinde N. Nazarbaevtyń áreketterin joǵary baǵalaýynyń ózi úlken jetistikti bildiredi. BUU Bas hatshysy barlyq elderdi Qazaqstannan úlgi alýǵa shaqyryp, bul rette Prezıdent N. Nazarbaevqa jahandyq ıadroǵa qarsy qozǵalysty basqarý týraly usynys jasady. BUU Bas hatshysy Prezıdent Nazarbaevtyń ıadrolyq qarýdy taratpaý salasyndaǵy jeke úlesin joǵary atap kórsetti.
Al jaqynda ótken ıAdrolyq qaýipsizdik jónindegi jahandyq sammıt barysynda Qazaqstannyń teńdessiz qadamdaryna álemniń taǵy da nazary aýdarylyp, elimizdiń keshegi, búgingi jumysyna hám aldaǵy umtylysyna joǵary baǵa berildi. ıAdrolyq derjava kóshbasshylarynyń barshasy Elbasy N. Nazarbaevtyń bastamalary men usynystaryna qoldaý bildirdi. Jahan sammıti órkenıetti, qarýsyz damý tarıhynyń jańa paraqtaryna jol siltegendeı boldy. Bundaı jahandyq jıynnan keıingi kezekte ıadrolyq qarýsyzdaný úderisine jol bastaǵan Qazaqstanǵa jańa jaýapkershilikter de júktelgendeı áser berip otyr. Máselen, endigi kúni ıadrolyq qarýsyzdaný nemese ony taratpaý jaıyndaǵy alqaly áńgimelerde mindetti túrde Qazaqstannyń, onyń kóshbasshysy N. Nazarbaevtyń esimi atalatynyna esh kúmán bolmasy anyq.
Osylaısha, burynǵy jyldary álem elderi úshin eń qaýipti sanalatyn ıadrolyq qater aımaǵy, búgingi kúni ıadrolyq qarýsyzdanýdaǵy tyń bastamalar týdyratyn ortalyqqa, álemdik kóshbasshylyq núktesine aınalyp otyr. Osylaısha adamzat tarıhynda teńdessiz qadamdar jasalyp, Qazaqstannyń beıbitshilik mekeni retinde tanylýyna qatysty birqatar sharalar atqaryldy. Al álemdi qutqarý bastamalary úshin árıne bundaı sharalardy jalǵastyrǵan, onyń qýatyn arttyrǵannyń odan saıyn mańyzy zor bolmaq. Sondyqtan da, Elbasy bastamalarynyń barynsha jemisti bolýy úshin el bolyp jigerlene jumylǵan oryndy.
