Vıktor Hrapýnovtan tárkilengen páterdi satyp alǵan almatylyq otbasy baspanasyz qalýy múmkin

Almaty qalasynyń burynǵy ákimi, 17 jylǵa syrttaı sottalǵan Vıktor Hrapýnovtan tárkilengen páterdi satyp alǵan almatylyq otbasy BAQ ókilderi men Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtan arasha surady. Býkaevtar otbasynyń quqyǵyn qorǵap júrgen zańger Jánibek Bashanovtyń aıtýynsha, bul iske Almaty qalalyq máslıhatynyń burynǵy depýtaty, atyshýly Qaırat Qudaırgenovtiń de qatysy bar, dep habarlaıdy Kazinform agenttigi.

Zańger Jánibek Bashanovtyń sózinshe, Qanat Býkaev pen Maral Býkaeva 2020 jyly Darhan Ómiralıev degen adamnan páter satyp alady. Keıin ol páterdiń burynǵy ıesiniń ústinen is qozǵalyp, sonyń kesiri bularǵa tıedi.

«Almaty qalasy Medeý aýdandyq №2 soty 2023 jyldyń 26 qyrkúıegindegi úkimimen UQK departamenti basshysynyń burynǵy orynbasary І.Óserovti, Almaty ákiminiń burynǵy orynbasary T.Muqanovty, memlekettik aktıvter basqarmasynyń burynǵy basshysy A.Qudaıbergenovany kezinde Vıktor Hrapýnovtan tárkilengen 5 páterdi jeke menshigine tómendetilgen baǵamen satyp alǵany úshin sottady. Keıin bular ol páterlerdi naryq baǵasymen satyp, aıyrmashylyǵynan tabys kórgen. Olardy sol úshin sottap otyr. Al oǵan myna otbasynyń qatysy qansha? Bul otbasy – qarapaıym otbasy. Olardyń ornynda kez kelgen qazaqstandyq bolýy múmkin. Ózderiniń úsh balasy bar. Bul páter olardyń jalǵyz baspanasy», - dedi zańger «Men Media.kz» platformasynda ótken baspasóz konferentsııada.

Aıtýynsha, úsh balaly otbasy 2020 jyly jalǵyz baspanasyn satyp, rıeltor arqyly úlken páter satyp alǵan.

«Búkil zań protsedýralaryn saqtap, menshik quqyǵyn tirketedi. Ony jóndeýge de úlken aqsha salǵan. Osy páterde balalarymen birge baqytty ómir súremiz dep oılaǵan. Biraq olaı bolmaı tur.

Keıin páter Vıktor Hrapýnovtan tárkilengen múlik bolyp shyǵady. Atalǵan tulǵalarǵa qatysty sot qabyldaǵan úkim zańdy ekenine kúmánimiz joq. Adamdar qylmystyq áreketi úshin jaýapkershilik arqalaý kerek. Biraq Býkaevtar otbasynyń kinási qandaı? Men mynaǵan nazar aýdarǵym keledi. Atalǵan 5 páter tárkilenbegen, jaı ǵana memleket kirisine berilgen. Úkimde bul múliktiń qandaı normanyń, qandaı babynyń negizinde memleket kirisine berilgeni kórsetilmegen. Zańger retinde osy jerin men de túsine almaı qoıdym. Men Qylmystyq-protsessýaldyq kodekstiń 118-babyn kórdim. Ol bapta isti qaraýdyń qorytyndysy boıynsha múlik zańdy ıesine qaıtarylý kerek delingen. Biraq zańdy ıeleri osy adamdar bolyp tur ǵoı. Olar páterdi satyp alǵan kelisim zańdy. Olar páterdi tómendetilgen baǵamen satyp alǵan joq qoı. Olar bul páterdi naryq baǵasyna, zańdy jolmen satyp aldy. Ol shartty eshkim zańdyq kúshi joq dep moıyndaǵan joq. Sottyń ondaı sheshimi joq. Sonda nege bul páter sot úkimimen memleket kirisine qaıtarylady?» - deıdi zańger.

Jánibek Bashanov osy is boıynsha sottalǵan adamdar memleketke keltirgen 819 mln teńge kólemindegi shyǵyndy ótegen.

«Soǵan qaramastan osyndaı úkim shyǵarǵan. Sonda memleket bir isten eki ret tabys tapqaly otyr ma? Memleketke munyń ne keregi bar? Bulardan tartyp alǵan páterdi taǵy da saýdaǵa qoımaqshy ma? Osy jeri túsiniksiz. Biz sot tarapynan osyndaı zańsyzdyq kórgendikten qoǵamdy máselege nazar aýdarýǵa úndeımiz. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentin de Konstıtýtsııanyń kepili retinde osyǵan kóńil bólýge shaqyramyz. Bas prokýror men Joǵary sot nazar aýdarsa eken. Qazir biz sotqa apellıatsııalyq shaǵym túsirdik. Sottyń bul úkiminiń Býkaevter otbasyna qatysty tusy kúshin joıady dep úmittenemiz», - dedi zańger.

Sottyń úkimi shyqqanymen ázirge kúshine enbegen. ıAǵnı, Býkaevtar otbasy apellıatsııalyq shaǵym túsirip otyr. Otaǵasy Qanat Býkaev páterdi neshe teńgege satyp alǵandaryn, ol aqshany qaıdan alǵandaryn da aıtyp berdi.

«Biz ol páterdi 107 mln teńgege alǵanbyz. Páterdi rıeltor arqyly, krisha.kz saıtynan taptyq. Aleksandr degen rıeltormen kelisip, sol arqyly Darhan Ómiralıev deıtin ıesimen kezdestik. 2020 jyldyń 27 sáýirinde notarýıske baryp, qaǵazdardy tirkep, aqshasyn tólep, bárin zańdy túrde istedik. 107 mln teńgege alǵanbyz, 5 bólmeli úı. Biz alǵanda «chernovaıa otdelka» boldy. Keıin bir jyldaı jóndeý jumystaryn júrgizdik. Biz bul páterge aqshany 13 jyl boıy jınadyq. Almatyda jyljymaıtyn múlkimiz bolǵan. Sony satyp, jetpegenin qaryzǵa aldyq. Óz jumysymnan qaryz alǵanmyn. Onyń ústine nesıe de aldyq. Dostardan kómek suradyq. Biz páterimizdiń buǵattaýda turǵanyn da kezdeısoq bildik. Jumysqa baılanysty bankten nesıe alý úshin kepilge qoımaqshy boldym. Sol kezde páterimdi kepil retinde qoldana almaıtynymdy bildim. Óıtkeni oǵan buǵattaý qoıylǵan eken. ıAǵnı, bul másele jumysyma da kedergi keltirip jatyr. Alaıyn degen nesıemdi rásimdeı almaı qaldym.

Adal ashqaǵa satyp alǵan úıińdi bireýdiń tartyp alýy ońaı eken. Ondaǵy ýájderi – «Hrapýnovtyń páteri bolǵan». Men Hrapýnovtan eshteńe satyp alǵan joqpyn. Páterdi satyp alý kelisimsharty zańdy. Menen nege memleket zańdy jolmen satyp alǵan úıimdi tartyp almaqshy?», - deıdi Qanat Býkaev.

Onyń jubaıy Maral Býkaeva «úsh balamen birge baspanasyz qalamyz-aý» degen ýaıym janyn jegideı jep bara jatqanyn aıtyp, kózine jas ta aldy.

«Qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly! Siz jarııa etken «Estıtin memleket» tujyrymyna súıene otyryp, bizdiń Býakevtar otbasy sizge jeke ótinish joldaýǵa májbúr bolyp otyr. Óıtkeni sot júıesi ókilderiniń áreketteri bizdiń Konstıtýtsııalyq haqymyzdy, jeke baspanaly bolý quqyǵymyzdy qamtamasyz ete almaıtyn bolyp shyqty. Qazir bizdiń otbasymyz kúmánniń ortasynda qalyp barady. Elimizde ádildik bar ekenine senbeı bastadyq. Sondyqtan bizdiń Konstıtýtsııalyq haqymyzdyń kepili retinde sizge júginip otyrmyz. Osy isti, Býkaevtar otbasynyń isin qaraýyńyzdy suraımyz. Zańdy jolmen satyp alǵan páterimizdi, jalǵyz baspanamyzdy nege memleketke ótkizip berýimiz kerektigin, ne úshin kináli bolǵanymyzdy túsinbeımiz», - dedi ol.

Zańger Jánibek Bashanov úkim shyǵarǵan sýdıa iske nemquraıly qarady dep oılaıtynyn aıtty.

«Meniń oıymsha Medeý aýdandyq №2 sotynyń sýdıasy máselege durys nazar aýdarmaǵan. Sonyń kesirinen osyndaı úkim shyqty dep oılaımyz. Sondyqtan máselege qoǵamnyń, Prezıdenttiń nazar aýdarǵany kerek bolyp tur», - deıdi zańger.

Almaty qalasy ákimdigi men Ulttyq qaýipsizdik departamentiniń laýazymdy tulǵalarynyń ústinen qozǵalǵan atyshýly iske Býkaevtar otbasy da kýáger retinde qatysqan eken.

«Bizdi Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl qyzmeti tergedi. Biraq istiń basynan bastap aıaǵyna deıin kýáger retinde qatystyq. Óıtkeni, antıkor qyzmetkerleri maǵan biz turyp jatqan páter sot júrgizip jatqan istiń nysany dep túsindirdi. Osy sebeppen ǵana biz sotta kýáger retinde qatysyp, sóz sóıledik. Iá, ol jerde sottalyp jatqan adamdarǵa, V.Hrapýnovqa bizdiń de qandaı da bir qatysymyz bar shyǵar degenge saıatyn suraqtar qoıyldy. Biraq biz páterdi naryq negizinde satyp alǵanymyz týraly qujattar kórsetkennen keıin sottyń kúdigi qalmaǵan bolatyn», - deıdi Qanat Býkaev.

Áńgime arasynda zańger de, erli-zaıyptylar da bularǵa páter satqan Darhan Ómiralıevtiń Almaty qalasy máslıhatynyń burynǵy depýtaty, kásipker Qaırat Qudaıbergenovtiń týǵan aǵasy ekenin aıtty. Qanat Býkaevtyń aıtýynsha, páterdi satyp alar kezde onyń buǵan deıin memleket menshigine Vıktor Hrapýnovtan qaıtarylǵanyn bilmegen.

«Maǵan páterdiń óz atynda ekenin kórsetti. Satý-satyp alý kelisimshartyn rásimdegen notarıýs te eshqandaı zańsyzdyq baıqaǵan joq. Al Darhan Ómiralıevtiń páterdi qalaı menshiktegenin bilmeımin. Ol kórsetken qujatta bul týraly nendeı derek bolǵany esimde joq», - deıdi otaǵasy.

Jánibek Bashanovtyń aıtýynsha, Darhan Ómiralıev ol páterdi zańsyz «shema» arqyly menshiktegen.

«Ol málimet sot úkiminde jazylǵan. Naqtysy qazir esimde joq. Qysqartyp aıtqanda, bir kompanııa arqyly «shema» jasaǵan. Úshinshi bir zańdy tulǵadan satyp alǵan sııaqty etip qujat rásimdegen», - deıdi zańger.

Túıindesek, Býkaevtar otbasy Almaty qalasy Medeý aýdandyq №2 sotynyń sýdıasy shyǵarǵan úkimniń ústinen apellıatsııalyq shaǵym túsirip otyr. Odan nátıje shyqpasa, Konstıtýtsııalyq sotqa deıin júginip kórmekshi.

«Ári qaraı azamattyq sotqa shyǵyndy tóletip alý talabymen júginýge bolady. Óıtkeni otbasy páterden aıyrylyp otyr. Ákimdik qyzmetkerleriniń isi osyndaı bolyp otyr. Ol qyzmetkerleriniń zańsyz áreketi úshin jumys berýshi jaýap beredi. ıAǵnı, ákimdiktiń ústinen osyndaı talap túsirýge bolady. Biraq bul teorııalyq múmkindik qana. Odan keıin Konstıtýtsııalyq sotqa júginýge bolady. Biz sot úkiminde naqty norma kórsetilmegenimen, Qylmystyq-protsessýaldyq kodekstiń 118-baby dep topshylap otyrmyz. Osy norma Konstıtýtsııaǵa saı emes degen shaǵym túsirýge múmkindik bar», - deıdi Jánibek Bashanov.