Vetnamnyń eń baı áıeli alaıaqtyq jasaǵany úshin ólim jazasyna kesildi

ASTANA. KAZINFORM — Vetnamdaǵy eń baı áıelderdiń biri alaıaqtyq jasaǵany úshin ólim jazasyna kesildi. Ol bankten 12,5 mlrd dollar urlaǵan, dep jazady VVS.

Hoshımın qalasynyń soty 67 jastaǵy vetnamdyq isker áıel Chyong Mı Landy 11 jyl boıy eldegi eń iri bankterdiń birin tonap kelgeni úshin ólim jazasyna kesti.

Van Thinh Phat kompanııasynyń basshysy Chyong Mı Lan - Vetnamda qarjylyq qylmys jasaǵany úshin ólim jazasyna kesilgen sanaýly áıelderdiń biri.

Mundaı aýqymdaǵy alaıaqtyq buryn-sońdy bolmaǵan. Chyong Mı Lan Saigon Commercial Bank-ten 304 trln dong (shamamen 12,5 mlrd dollar) nesıe alǵany úshin kináli dep tanyldy.

Onyń áreketinen kelgen jalpy shyǵyn 27 mlrd dollarǵa baǵalanyp otyr jáne sot úkimi ony dál osy somany qaıtarýǵa mindetteıdi, al aıyptaýshy tarap bul múmkin emes dep esepteıdi.

Sot Chyongqa qysym jasaý arqyly urlanǵan aqshanyń kem degende bir bóligin qaıtarýǵa májbúrleý úshin ólim jazasyn taǵaıyndady degen pikir aıtyldy.

Chyong Mı Lan kinásin moıyndamady jáne qylmysty qaramaǵyndaǵylarǵa júktedi.

Lannyń otbasy músheleriniń biri Reuters agenttigine bergen suhbatynda onyń sot úkimine shaǵymdanatynyn aıtqan.

Áıel Hoshımınde turatyn Qytaı-Vetnam otbasynan shyqqan. Úlken etnıkalyq qytaı qaýymdastyǵy turatyn bul qala uzaq ýaqyt boıy (Saıgon dep atalǵan jáne Ońtústik Vetnamnyń astanasy bolǵan kezden bastap) Vetnam ekonomıkasynyń lokomotıvine aınaldy.

Lan eń allymen anasymen bazarda kosmetıka satýmen aınalysqan.

Biraq 1986 jyly Kommýnıstik partııanyń ekonomıkalyq reformalary bastaǵannan keıin ol jer men jyljymaıtyn múlik satyp ala bastady. 1990 jyldary onyń ıeliginde birneshe qonaqúıler men meıramhanalarǵa bolǵan.

Vetnamdyq BAQ sot protsesin egjeı-tegjeıli habarlady.

Aıtýlarynsha, aıǵaq berýge 2700 adam shaqyrylyp, iske 10 memlekettik aıyptaýshy men 200-ge jýyq advokat qatysqan.

Aıǵaqty zattar salmaǵy 6 tonna bolatyn 104 jáshikke salynǵan.

Tyong Maı Lanmen birge taǵy 85 adam sotqa tartylyp, úkimin kútýde.