Valıýta naryǵy: Ulttyq bank naýryz aıynyń qorytyndysyn jarııalady

ASTANA. KAZINFORM — Naýryz aıynyń qorytyndysy boıynsha teńge baǵamy 1 AQSh dollary úshin 504,27 teńgege deıin 1%-ǵa álsiredi, dep habarlaıdy QR Ulttyq banki.

Qazaqstan qor bırjasyndaǵy saýda-sattyqtyń ortasha kúndik kólemi bir aıda 237 mln AQSh dollarynan 243 mln AQSh dollaryna deıin ulǵaıdy. Saýda-sattyqtyń jalpy kólemi 4,1 mlrd AQSh dollaryn qurady.

Naýryz aıynda Ulttyq qordan 748 mln AQSh dollaryna valıýta satyldy. Bul óz kezeginde respýblıkalyq bıýdjetke transfertter bólýge, sondaı-aq «Taldyqorǵan-Úsharal» magıstraldyq gaz qubyryn salýǵa qatysty ınfraqurylymdyq jobany qarjylandyrýdy qamtamasyz etýge múmkindik berdi. Ulttyq qordan satý úlesi jalpy saýda-sattyq kóleminiń 18%-yn nemese kúnine shamamen 44 mln AQSh dollaryn qurady.

Úkimettiń aldyn ala boljamdy ótinimderi boıynsha Ulttyq bank sáýirde respýblıkalyq bıýdjetke transfertter bólýge Ulttyq qordan 950 mln AQSh dollarynan 1050 mln AQSh dollaryna deıingi mólsherde valıýta satylady dep kútedi.

«Aınalaý» operatsııalary aıasynda naýryzda 249 mlrd teńge aıyqtyryldy, nátıjesinde 1-toqsandaǵy aıyqtyrýdyń jalpy kólemi 742 mlrd teńgeni qurady. 2-toqsanda osy maqsatta shamamen 640 mlrd teńge kóleminde valıýta satylymy kútiledi, onyń ishinde sáýirde — 213 mlrd teńge.

Ulttyq qordyń qarajatymen operatsııalar júrgizý kezinde, sondaı-aq «aınalaý» tetigin iske asyrý kezinde Ulttyq Bank naryqtyq beıtarap qaǵıdatyn ustanady. Bul óz kezeginde shetel valıýtasyn udaıy jáne birkelki satýdy bildiredi. Ulttyq bank naýryz aıynda valıýtalyq ınterventsııa júrgizgen joq.

Kvazımemlekettik sektor sýbektilerinde valıýtalyq túsimniń bir bóligin mindetti satý normasy aıasynda ótken aıdyń qorytyndysy boıynsha valıýtalyq túsimdi satý kólemi shamamen 376 mln AQSh dollaryn qurady. Kvazımemlekettik sektor kompanııalary valıýta naryǵynda ekinshi deńgeıli bankter arqyly derbes satýdy jalǵastyryp jatyr.

BJZQ zeınetaqy aktıvteriniń valıýtalyq úlesin 40% deńgeıinde ustap turý úshin Ulttyq bank naýryzda bırjalyq saýda-sattyqta shetel valıýtasyn satyp aldy. Onyń jalpy somasy 250 mln AQSh dollaryn nemese naryqtaǵy jalpy kólemniń shamamen 6%-yn qurady. Ulttyq bank BJZQ-nyń zeınetaqy aktıvterin senimgerlik basqarýshy retinde olardyń saqtalýyn qamtamasyz etýdi jáne uzaqmerzimdi kezeńde naqty tabys alýdy kózdeıdi. Osyǵan baılanysty valıýta satyp alý — naryqtyq konıýnktýraǵa baılanysty júzege asyrylady. Bul rette sáýirde valıýta satyp alý kólemi 250 mln AQSh dollarynan aspaıdy.

— Ulttyq bank transparenttilik qaǵıdaty aıasynda valıýta naryǵynda júrgiziletin operatsııalar týraly tolyq aqparatty ashyp kórsetý úrdisin jalǵastyrady. Qysqamerzimdi perspektıvada teńgeniń dınamıkasy naryqqa qatysýshylardyń kútýlerine, toqsandyq salyq tólemderine, álemdik naryqtardaǵy ahýalǵa jáne geosaıası jaǵdaıdyń ózgerýine baılanysty bolady. Ulttyq bank teńgerimsizdiktiń jınaqtalýyn boldyrmaıtyn jáne altyn-valıýta rezervteriniń saqtalýyn qamtamasyz etetin ıkemdi baǵam belgileý rejımin ustana beredi, — delingen bank taratqan aqparatta.

Buǵan deıin Ulttyq bank pen qarjy naryǵyn retteý agenttigi BAÁ Ortalyq bankimen memorandýmǵa qol qoıǵany habarlandy.