«Vaktsınatsııadan baıyǵan kim?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Tonaýdyń toqsan tásili» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Al uıaly telefon arqyly jasalatyn alaıaqtyq túrleri kóbine sanaly túrde iske asatyndyǵyn barlyǵymyz bilemiz. Onyń da túrleri kóbeıip ketti. Qalta telefonǵa kenetten habarlasyp, balasy nemese jaqyn týysy isti bolyp qaldy degen sekildi máselelermen túrli salanyń mamany bolyp ata-analardy qorqytyp, aqsha óndirip alatyndar jaıly kúni búginge deıin aıtylyp ta, jazylyp ta júr. Qazirgi ýaqytta bul máselege halyqtyń eti úırenip, osyndaı kúdikti jaǵdaı oryn alyp jatsa, balasynyń ózimen sóılesetindigin aıtyp nemese belgili parol suraý arqyly, alaıaqtardyń ýysyna túspeıtin túrli ádisin oılastyryp-aq jatyr»,-dep jazady maqala avtory. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, bul maqalany oqyp shyǵyńyz.
Bas bysylymda «Adamdarǵa sileýsin shabýyl jasady» degen maqala berilgen. Qostanaı oblysynyń Qarasý aýdanyndaǵy Qaramyrza aýylyna kádimgi sileýsin kirip ketip, turǵyndardyń záre-qutyn qashyrǵan. Abyroı bolǵanda, eshkim zardap shekken joq.
Túz taǵysy eldi mekenge kirgen kezde aldymen aýla ıtine, sodan keıin osyndaǵy «Ramazan-Qarasý» JShS kólik aýlasynyń kúzetshisine shabýyl jasamaq bolypty. Azýly jyrtqyshty jaqyn jerden kóremin dep oılamaǵan kúzetshi jalma-jan basqalardy kómekke shaqyrady. Adamdar jınalyp qalǵan soń, sileýsin seskenip, aýladaǵy júk kólikteriniń birine baryp jasyrynǵan. Keıin oqıǵa ornyna ańshylar keledi. Jyrtqysh olarǵa da azýyn aqsıtyp, aıbat shegedi. Seriktestiktiń aýlasyna jınalǵan turǵyndar shapshań qımyldy sileýsin kútpegen jerden shabýyl jasasa, bireýmizdi jazym etýi múmkin dep, janýardy atyp alýdy uıǵarady.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstandaǵy «tylsym» uıqyǵa batqan aýyl búkil dúnıejúzi ǵalymdarynyń nazaryn aýdara bastady. Bul problemanyń mán-jaıyn anyqtaýǵa otandyq medıtsına mamandary da qushtar bolyp, qulshyna kiristi. Keshe elordada barlyq BAQ ataýlyǵa saýyn aıtyp, arnaıy baspasóz máslıhatyn jıǵan Ulttyq ǵylymı ortalyq basshylyǵy bas qalaǵa Kalachıden jetkizilgen syrqat tardyń «uıqy dertine» dýshar bolýynyń ózderi bilgen sebepterin atady.
Astanadaǵy «Ulttyq ǵylymı medıtsınalyq ortalyq» basshysy Abaı Baıgenjınniń paıymdaýynsha, bul qubylysqa ártúrli dertterdiń bir adam boıynda jınalýy sebepker bolýy múmkin.
Bizge jetkizilgen syrqattardyń boıynda bar aýrýlar «shoǵyry» biz «uıqy derti» dep atap júrgen osyndaı jaı-kúıdiń týyndaýyna ákep soqtyrdy, - dedi ol. - Barlyq syrqattarda ótkir tosyn aýrýlar anyqtalýda. Olardyń ishki organdarynyń, qan tamyrlarynyń jáne júıke júıesiniń jaǵdaıy ártúrli dárejede aýyrtpalyqtarǵa ushyraǵan, qant dıabeti, qan tamyrlarynyń aterosklerotıkalyq zaqymdanýy, metabolızmdik buzylýlar bar. Úsh patsıentte mı qan aınalymynyń sozylmaly jetimsizdigi tabyldy, onyń ekeýinde - aýyr dárejede: bastyń mıy morfologııalyq ózgeristerge ushyraǵan. Bul jaıynda «Uıqydaǵy aýyl qupııasyn qashan ashady?» degen maqalada tolyq berilgen.
Osy gazette «Vaktsınatsııadan baıyǵan kim?» atty maqala basyldy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligin «úlken silkinister» kútip turǵanǵa uqsaıdy. Óıtkeni sonda istegen keıbir laýazymdy shendilerdiń qalaı tez «aýqat» jıǵandyǵy áshkerelenýde. Bul týraly keshe Parlamentte ashyq sóz boldy. Osy kúni Senattyń Konstıtýtsııalyq zańnama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý organdary komıtetiniń keńeıtilgen otyrysy ótti.
- Meniń esimde, - dep bastady sózdi burynǵy Joǵarǵy sot tóraǵasy, qazirgi senator Bektas Beknazarov. - 2 jyldaı buryn Bas prokýratýra Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligindegi aýsyl oshaqtaryn joıý maqsatynda sapasyz dári-dármekti satyp alý faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵaǵan bolatyn. Tender arqyly orasan zor qarjyǵa óte sapasyz, qandaıda bir emdik qasıeti joq vaktsınalar alynǵan. Ony Bas prokýror Ashat Daýylbaev habarlaǵan bolatyn. Osy is nemen aıaqtaldy?
Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń orynbasary Gúlmıra Isaevanyń aıtýynsha, 3 jyl buryn mınıstrlik basshylyǵynda bir suraq týypty: «Qazaqstan jyl saıyn vaktsınatsııaǵa qyrýar qarjy shyǵyndaǵanymen, nege áli kúnge maldarda ımmýnıtet joq?»
- Sodan osy saýaldyń jaýabyn izdep, mán-jaıyn zertteýdi bastaǵan bolatynbyz, - dedi vıtse-mınıstr. - Bizdiń anyqtaǵanymyzdaı, buryn retsepke jazylyp kelgen vaktsınalar halyqaralyq talaptarǵa jaýap bermeıtin bolyp shyqty. Óıtkeni olarǵa tek «tańbalanýyna» jáne «qoraptalýyna» qatysty ǵana talap qoıylady eken. Al eń mańyzdysy, vaktsınanyń qasıetterine qatysty talaptar esh jerde jazyp kórsetilmeıtin bolǵan. Sondyqtan 2 jyl buryn biz ózgerister engizdik.
***
«Ekspress-K» basylymynyń sońǵy sanynda «Shvartsenegger, podvınsıa» degen maqala jarııalandy. 45 jastaǵy Temirtaý ákiminiń orynbasary Sergeı Tymchenko búginde paýerlıftıngten birneshe dúrkin álem chempıony bolyp tabylady. Endi ol kúzde AQSh-tyń Las-Vegasinde ótetin bodıbıldıngten "Mıster Olımpııa" halyqaralyq jarysyna qatyspaq. Osy oraıda S. Tymchenko bul dodada úzdik bestiktiń qataryna enýdiń ózi jeńiske teń ekenin atap ótýde. Qazirden bastap sheneýnik atalǵan saıysqa oraı jattyǵý sharalaryna kirisip te ketti.
