V Kaspıı sammıti búkil óńir úshin strategııalyq mańyzǵa ıe - sarapshy
«Aqtaýda ótetin Kaspıı mańy memleketteri basshylarynyń besinshi sammıti búkil Kaspıı óńiriniń damýy úshin strategııalyq mańyzǵa ıe. Sebebi Aqtaýda ótetin kezdesý barysynda sońǵy 20 jyl boıy jumys júrgizilip kelgen, uzaq kútken Kaspııdiń quqyqtyq mártebesi týraly konventsııaǵa qol qoıý josparlanǵan», - dedi Jumabek Sarabekov.
Onyń atap ótýinshe, konventsııa Kaspıı óńiri damýynyń turaqtylyǵy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý isinde óńir elderiniń ózara is-qımylynyń negizgi ustanymdaryn aıqyndaıtyn ózindik «Konstıtýtsııasyna» aınalýy tıis.
«Konventsııa Kaspıı teńiziniń mártebesi men quqyqtyq rejimin aıqyndaý máselesinde úlken aıqyndyq ákeledi. Osyǵan baılanysty tıimdi yntymaqtastyqqa kedergi keltirip kelgen kóptegen daýly sátter joıylady. Atap aıtqanda, konventsııa Kaspıı akvatorııasyn naqty bóledi jáne Kaspııde qoldanylatyn ózara is-qımyldyń tártibi men ustanymdaryn júıeleıdi. Dál osy teńiz túbin bólý Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesin aıqyndaý jolyndaǵy eń kúrdeli kedergilerdiń biri bolyp kelgendigi belgili», - dep atap ótedi sarapshy.
Sonymen qatar sarapshy Kaspıı mańy elderi arasynda teńiz túbin bólý máselesi de sheshiletindigin aıtty.
«Konventsııada naqty jaýap beriletin kelesi bir mańyzdy másele Kaspıı túbinen qubyr jelisin tartýmen baılanysty. Konventsııa mátininde Kaspıı mańy elderi teńiz túbinen kabelder men qubyrlar jelisin tarta alatyn bolady dep naqty ereje kórsetilgen. Konventsııanyń bulaı mazmundalýy Ashhabad pen Baký belsendi túrde bastamashylyq jasap kelgen Transkaspıı gaz qubyry jelisi qurylysyn aıtarlyqtaı jaqyndata túsedi», - dedi Jumabek Sarabekov.
Degenmen, onyń paıymynsha, gaz qubyryn teńiz túbinde tóseý jobasyn jaqyn arada júzege asyrylady deý qıyn.
«Konventsııada qubyr jelisi jobasy ekologııalyq talaptarǵa saı kelýi jáne teńizdiń lastaný qaýpin tóndirmeýi tıis degen talap naqty jazylǵan. Atap aıtqanda, buǵan Eýropanyń energetıkalyq naryǵynda iri oıynshy bolyp otyrǵan Reseı men Iran májbúrlep otyr. Sebebi bolashaqta Eýropa naryǵyna túrikmen gazy da jetetin bolady. Qalaı desek te Konventsııa qabyldanǵannan keıin Transkaspıı gaz qubyry jelisiniń qurylysy týraly pikirtalas qaıtadan jandana túsetindigi sósiz»,- dedi sarapshy.
Onyń aıtýynsha, Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesiniń rettelýi Qazaqstanǵa kóliktik-tranzıttik áleýetin tolyqqandy ashý úshin aıtarlyqtaı múmkindik beredi. Sonymen qatar konventsııa elimizdiń batys óńiriniń keshendi damýyna tyń serpin qosady.
Munan bólek, sarapshy Kaspıı teńiziniń qazaqstandyq bóliginde ornalasqan Quryq teńiz aılaǵynyń mańyzdylyǵyna da keńinen toqtaldy. Qazaqstan úshin Quryq aılaǵy Kaspıı tranzıttik dálizi arqyly taýar tasymaldaý júıesinde basty býyn bolatyndyǵyn basa aıtty.
«Aılaqtyń mańyzdylyǵy mynada, Quryq Kavkaz arqyly Eýropa naryqtaryna keńinen kirýdi qamtamasyz etedi jáne Qazaqstan aýmaǵy arqyly halyqaralyq túk tasymalynyń artýyna múmkindik beredi. Óıtkeni, kaspıı óńiriniń tranzıttik júk kóleminiń artýy Aqtaý aılaǵynyń áleýetinen qazirdiń ózinde artyq bolyp otyr», - dedi ol.
Onyń sózine qaraǵanda, Quryq aılaǵynyń birneshe mańyzdy basymdyǵy bar. birinshiden, ońtaıly klımattyq jaǵdaı aılaqqa jyl boıy paromdardy qabyldaýǵa múmkindik beredi. Ekinshiden, Quryq geografııalyq turǵyda barynsha ońtaıly ornalasqan.
«Máselen, Quryq aılaǵynan shyqqan parom ázerbaıjandyq aılaqtarǵa Aqtaýdan shyqqan paromǵa qaraǵanda 5 saǵat buryn jetedi. Sondyqtan mundaı basymdyqtar Quryq jobasynyń tartymdylyǵy men básekege qabilettiligin qamtamasyz etip otyr. Máselen, qazirdiń ózinde Ózbekstan Quryq arqyly óz júkterin tasymaldaýǵa qyzyǵýshylyq tanytýda. Búginde quryq aılaǵy qurylysynyń birinshi satysy ǵana aıaqtaldy. Tolyqtaı alǵanda, ol Qazaqstannyń parommen júk tasymaldaý qýatyn úsh ese arttyrady dep kútilýde», - dedi Jumabek Sarabekov.
