Uıymdasqan qylmystyq top qurǵan Astana polıtseıleri men HQKO mamandary jaýapqa tartyldy

ASTANA. KAZINFORM – Avtokólikterdi zańsyz resimdeýshiler uıymdasqan qylmystyq top quryp, oǵan basshylyq jasaǵany úshin sottaldy.  

Astana qalasynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynyń málimetinshe, 2024 jyldyń 25 sáýirinde uıymdasqan qylmystyq topty qurǵany jáne oǵan basshylyq jasaǵany sondaı-aq, aldaý nemese senimdi teris paıdalaný jolymen múliktik zalal keltirgeni, aqparatty quqyqqa syıymsyz túrlendirgeni, laýazymdyq ókilettikterin teris paıdalanǵany, jalǵan qujattardy qoldan jasaǵany, daıyndaǵany úshin jaýapty tulǵalarǵa qatysty isti qarady.

«Sottalýshylar tıisti alymdar men tólemderdi ótemeı, memleketke zalal keltirý, sonymen qatar, HQKO men QR ІІM ıntegratsııalanǵan aqparattyq júıesin kólik quraldarynyń málimetteri jáne avtokólikterdi satyp alý-satý boıynsha júrgizilgen mámileler týraly kórineý jalǵan aqparat engizý arqyly shetelden ákelingen avtokólik quraldaryn jappaı tirkeýdi uıymdastyrdy dep aıyptalǵan», — delingen habarlamda. 

Uıymdasqan qylmystyq top músheleriniń árqaısysynyń kelisilgen áreketteriniń nátıjesinde 2021 jyldyń jeltoqsanynan bastap 2022 jyldyń mamyryna deıin 312 kólik zańsyz tirkelgen. 

«Uıymdasqan qylmystyq top músheleri 150 kólik quralyn zańsyz tirkep, onyń ishinde róli oń jaqta ornalasqan 73 avtokólik jáne 77 avtokólik QR aýmaǵyna is júzinde jetkizilmegen.  Uıymdasqan qylmystyq toptyń 3 basshysy qylmystyq top quryp, laýazymdyq ókilettikterin paıdalana otyryp, ony basqarǵan. 5 adamnan turatyn uıymdasqan qylmystyq top qatysýshylary kóptegen mámilelerge qatysyp, aqshalaı qarajattyń bir bóligin alyp otyrǵan», — dep habarlady Astana qalasynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq soty. 

17 deldal telegramm chattardan satyp alý arqyly avtokólikterdi resimdeýge qatysyp, avtokólikterge qujattardy qaıtadan satyp jiberip otyrǵan. 

Málim bolǵandaı, polıtsııa qyzmetkerleri — urlyq belgileri bolmaǵan kezde aldaý nemese senimge qııanat jasaý arqyly múliktik zııan keltirip, laýazymdyq ókilettikterin asyra silte paıdalanyp, óz maqsattaryn iske asyrǵan.

Aıyptalýshylar taǵylǵan aıypty moıyndamaı, olardy aqtaýdy, al jábirlenýshilerdiń ókilderi aıyptaýdy qoldap, azamattyq talapty qanaǵattandyrýdy suraǵan. Sottalýshylardyń kinási kýágerlerdiń aıǵaqtarymen, saraptamalardyń qorytyndylarymen, jasyryn tergeý áreketteriniń nátıjelerimen jáne qylmystyq istiń basqa da materıaldarymen dáleldendi.

«Sot úkimimen uıymdasqan qylmystyq toptyń 3 basshysyna kózdelgen qylmystyq quqyq buzýshylyqtar jasaǵandary úshin kináli dep tanylyp, árqaısysyna 9 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasy, 5 adamnan turatyn uıymdasqan qylmystyq top qatysýshysy kináli dep tanylyp, árqaısysyna 6 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasy, 3 deldal kináli dep tanylyp, birinshisine — 2 jyl 6 aı, ekinshisine — 1 jyl, úshinshisine — 6 aı bas bostandyǵynan aıyrý jazasy, al, 14 deldalǵa 2 jyl 6 aı merzim bas bostandyǵyn shekteý jazasy, 4 polıtsııa qyzmetkeriniń árqaısysyna 3 jyl 6 aı bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy», - delingen habarlamada.

Alaıda, Astana qalasynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynyń málimdeýinshe, eskirý merziminiń ótýine baılanysty sottalýshylardy qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly qaýly shyqqan. 

Úkim zańdy kúshine engen joq.