Ustazdardyń eńbegi: Jetisaıda túlekteri túgeldeı grantqa túsetin mektep bar

None
TÚRKІSTAN. QazAqparat- Túrkistan oblysy Jetisaı aýdany B.Momyshuly atyndaǵy №6 mektep-gımnazııasy búginde úzdik nátıjesimen respýblıkalyq kórsetkishte kósh bastap tur, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jetisaı aýdany adamı áleýetti damytý bólimine qarasty B. Momyshuly mektep gımnazııasyn jergilikti turǵyndar «Altyn belgi» ıegerleriniń «ustahanasy» atap ketken.

Sebebi, bilim ordasyn bitirýshi túlekter jyl saıyn túgeldeı meslekettik grant ıegeri atanady.

Máselen, bıylǵy 2021-2022 oqý jylynda bes synyptyń 63 oqýshysy túgelimen memlekettik grantty jeńip aldy.

Onyń 30-y «Altyn belgige», 21-i «úzdik attestatqa» ıe boldy.

Al, atalǵan bilim ordasynyń 17 túlegi «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelde bilim alyp, el ekonomıkasynyń damýy jolynda abyroıly qyzmet atqaryp júr.

«Qazirgi tańda ujymda 165 pedagog bar. Onyń ishinde 7 pedagog – sheber, 63 pedagog-zertteýshi, 26 pedagog-sarapshy, 30 pedagog-moderator eńbek etip júr. Barshasy da joǵary bilimdi ustazdar. Jalpy 2003 jyldan beri mektepti bitirgen 925 shákirt memlekettik grant arqyly joǵary oqý oryndaryna tústi. 444 oqýshy «Altyn belgi», 224 oqýshy «Úzdik attestat» ıegeri atandy. Mine, munyń barshasyda ustazdardyń, mektep ujymynyń jetistigi. Eren eńbektiń jemisi» - deıdi mektep dırektory Qozybaq Júndibaıuly.

UBT-dan árdaıym úzdik shyǵatyn bilim ordasynyń is-tájirıbesi búginde ózge mektepterge taratylyp jatyr.

Jıi jıi semınar keńester ótkizilip, ustazdar ózara tájirıbe almasyp otyrady. ıAǵnı, oqýshylarǵa sapaly bilim pen sanaly tárbıe berip júrgen oqytýshylar kúndelikti izdenis ústinde.

Barshasy ár sabaqqa jańa tehnologııa qoldana otyryp, oqýshylarǵa jańasha baǵytta dáris berýde.

Atap aıtar bolsaq, J.Moldabekova, G.Barlybaeva, T.Paıyzova, B.Egemberdıeva, N.Jaqsybaeva, Á.Maralova, R.Aıazbekova, K.Sahıeva, D.Ótegenova, G.Kamneva, E.V.Vegner, J.Jýmaǵazıeva, T.Qarabalaeva, M.Túzelbaev, A.Qudaıbergenova, V.Isataeva, S.Sarıeva, R.Beısenova, G.Asqarova, N.Júnisova, Z.Sambetova, A.Qaljanova, N.Álmetova, R.Nabatov, U.Berdısheva, V.Sboeva, S.Quljanov, V.Isataeva, K.Shonbasova, J.Іztileýova, E.Quljanov jáne ózge de ustazdardyń pedagogıkalyq ujymnyń jetken jetistikterine qosyp júrgen úlesi kóp.

Al, mektep-gımnazııa dırektorynyń orynbasarlary A.Jaqsylyqova, S.Qurmantaev, S.Jumaqov, S.Sarıeva, M.Lesbekova, N.Ybyraı, Sh.Nurbekov jáne B.Qadyrqulovtar bilim men tárbıe jumystaryn udaıy qadaǵalap otyrady.

«Basqarý salasyndaǵy 39 jyldyq tájirıbemnen túıgenim - bilim sapasyn arttyrý úshin mektep ákimshiligi tarapynan basqarý men baqylaýdy tıimdi uıymdastyrý, orynbasarlardyń laýazymdyq mindettemelerin ońtaıly bólý, eń aldymen, mekteptiń jyldyq, perspektıvalyq damý josparlaryn birizdi júıeli baǵytta jasaýdyń mańyzy zor. Mektepishilik baqylaýda – pedkeńes, dırektor janyndaǵy májilis pen ádistemelik keńeste qaralatyn máseleler der kezinde jiti qaralyp, taldanyp, saraptama anyqtamasy taǵaıyndalyp otyrýy – sapaly bilim men tııanaqty jaýapkershiliktiń aınasy bolady», - deıdi mektep dırektory Qozybaq Ómirhan.

Sońǵy jyldary mektepke joǵary oqý oryndary men kolledjderde qyzmet atqaryp júrgen bilikti mamandardy tartý úrdiske aınalǵan.

Olarǵa da kóptegen talaptar qoıylyp, bilimi men biliktilik deńgeıi qatań tekseriledi.

Munda «Pedagogıkalyq kadrlardy irikteý, mindettemelerdi utymdy úılestirý jáne tárbıeleý— tabysty mekteptiń negizgi kilti» - degen qaǵıdat qalyptasqan.

«Jańa zamanda jaı ustaz bolý azdyq etedi. Árbir muǵalim jańashyl ári zaman kóshine ilese alýy tıis. Buǵan eńbek pen izdený arqyly ǵana qol jetkize alamyz. Sondyqtan maman qabyldaýda birinshi sóılegen sózi men mádenıetine, oqyǵan oqý ornyna, teorııalyq bilimi men saýattylyǵyna mán beremin. Qyzmetke qabyldaıtyn mamandardyń bárinen test alý arqyly jumysqa alamyn»,-deıdi mektep dırektory.

Pedagogıka men tárbıe baǵytynda júıeli jumys júrgizip, bar jumysty durys jolǵa qoıa bigen bilim ordasy Túrkistan oblysynda «Eń úzdik mektep» atandy.

Al basshysy Qozybaq Ómirhan «Qurmet» ordenimen marapattalyp, esimi respýblıkalyq «Egemen eldiń 100 qaıratkeri» anyqtamalyq entsıklopedııasyna endi.

Ustazdardyń da eren eńbegi elenip, kóptegen marapattarǵa ıe boldy.


Сейчас читают
telegram