Ustatpaı júrgen keńistik - Ulttyq kod
Biz ony Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynan aıqyn sezindik, -deıdi fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty Bolatbek Tólepbergen.
Iá, álemdik tájirıbe kórsetip bergendeı, ulttyq ıdeıa el damýynyń túbegeıli jańa satysyna kóterilýdiń orasan zor maqsaty jolyndaǵy qoǵam men memlekettiń saıası, áleýmettik, ekonomıkalyq, mádenı, rýhanı jáne basqa barlyq kúshterin biriktirý mindeti týyndaǵan tusta paıda bolady.
Elbasy atalǵan maqalasynda halqymyzdyń ulttyq kody máselesin qoǵam talqysyna saldy. Ǵalymnyń paıymdaýynsha, jalpy ulttyq kod ult pen ulttyq biregeıliktiń qalyptasýyna tikeleı áser etedi. Ulttyq kod osy ulttyń ózi týraly, qorshaǵan álem men tarıhı úderistegi óziniń orny men mıssııasy týraly, óziniń tarıhı ótkeni men bolashaǵy týraly barynsha jalpy kózqarastardy ańǵartady. Ol halyqtyń bar kúsh-jigeri men is-áreketin zamana alǵa tartyp otyrǵan asa jaýapty tarıhı mindetti júzege asyrýǵa jumyldyrýǵa septigin tıgizetin, sol úshin áleýmettiń tutastyǵyn qamtamasyz etetin rýhanı kúsh, saıası platforma, ulttyq ıdeologııa nemese áleýmettik baǵdardaǵy paradıgma. Demek, qoǵamdyq bolmysqa dem berýshi ulttyq kodqa degen suranys, oǵan degen áleýmettik jáne rýhanı muqtajdyq kez kelgen ult pen ulys úshin onyń ózindik sanasynda tarıhı úderistiń damý barysynan týyndaıtyn zańdy qubylys bolyp tabylady. Bul turǵydan alǵanda, kez kelgen áleýmettik birlik úshin ulttyq kodtyń qajettiligi men ózektiligi kún tártibinen túspeıtin ómirsheń másele.
Óziniń táýelsiz damýynyń jıyrma bes jyldyǵyn artqa tastaǵan Qazaqstan úshin de bul taqyryp kókeıtestiligimen kózge túsip tur. Elbasynyń atalǵan maqalasynan soń «Ulttyq kod» tirkesiniń ózi buqaralyq aqparat quraldarynda meılinshe keńinen qoldanyla bastady. Endi arnaýly ǵylymı ádebıettermen qatar, qoǵamdyq sanada bekitileri anyq. Damýdyń búgingi kezeńinde ulttyq kodtyń máni men mazmuny qandaı, ol qazaqstandyq qoǵamnyń ár alýan dinı jáne etnostyq quramymen qalaısha qııýlasady, ulttyq kod qalyptastyrý kerek pe, álde ol ózi qalyptasady ma, ony ornyqtyrýda bóten eldiń tájirıbesin qabyldaý kerek pe, álde ózindik etnomádenı jáne dástúrli áleýmettik ótkenniń tálimine súıený kerek pe degen mazasyz suraqtar qazirgi qoǵamdyq pikirtalastyń ózegin qurap, sheshimin tabýdy talap etetin ózekti máselege aınalyp otyr.
Ulttyq kod joǵaryda atap ótkenimizdeı, qoǵamnyń ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna, memlekettiń táýelsizdigi men qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa, Qazaqstan halyqtarynyń shoǵyrlanýyna baǵyttalǵan dúnıetanymdyq sıpattaǵy baǵdarlardyń, qundylyqtar men ıdealdardyń keshenin bildirgendikten, ótpeli kezeńdi bastan keshirip, álemdik órkenıettik qaýymdastyqtan óz ornyn tabýǵa umtylyp otyrǵan bizdiń elimiz úshin aýadaı qajet. Onyń ústine, ulttyq kodtyń máni men mazmunyn, eń aldymen, ydyratýshylyq emes, kerisinshe biriktirýshilik, toptastyrýshylyq pen uıystyrýshylyq quraıdy.
Taǵy bir eskeretini, ulttyq kodty jaı ǵana oılap tabý múmkin emes. Belgili bir áleýmettik, saıası jáne mádenı keńistikte qalyptasqan ári órbigen ulttyq kod kezdeısoq qubylys emes. Ulttyq kodtyń komponentteri ulttyq bolmystyń keskinin beıneleıtin ulttyq ózindik sananyń qoınaýynda jasyrynǵan jáne dástúrli qazaq qoǵamyndaǵy osyndaı toptastyrýshy ıdeıalardyń izin halqymyzdyń fılosofııalyq jáne áleýmettik-saıası oıynyń tarıhynan tabýǵa bolady.
Álemdegi adamnyń orny, áleýmettik turǵyda ádil qoǵam ornatý, sotsıýmdaǵy adamnyń róli, onyń rýhanı qundylyqtary men adamgershilik baǵdarlary týraly ál-Farabıden bastap Shákárimge deıingi Uly dalanyń oıshyldary qaldyrǵan muralar osy ulttyq kodtyń rýhanı-adamgershilik negizderin bildiredi.
Qazaqstannyń jańarýy jáne álemdik órkenıettiń kóshine ilesýi barysyndaǵy ózin-ózi aıqyndaýy ulttyq jáne mádenı ózindik biregeılik máselesin kún tártibiniń aldyna shyǵarady. Qazirgi Qazaqstan úshin biregeıliktiń naqty úlgisi onyń saıası jáne mádenı ómirindegi eń bir qıyn da kúrdeli máselelerdiń biri bolyp otyr. Elbasy N. Nazarbaev óziniń «Tarıh tolqynynda» atty eńbeginde bul máseleni sheshýde eki deńgeıli kózqaras kerektigin aıtady jáne bul búgingi kúni de óziniń ózektiligin saqtap otyr. Onyń alǵashqysy «azamattyq ári saıası birlikti qazaqstandyqtarda qalyptasqan saıası qundylyqtardy basym tetikke aınaldyrý arqyly qalyptastyrý... Onyń máni - ózimizdiń azamattyq saıası taǵdyrymyzdy barsha azamattardyń taǵdyrymen birdeı dárejede qorǵaıtyn Qazaqstan memleketimen ushtastyrýda jatyr. Bul - bizdiń birligimiz ben ornyqtylyǵymyzdyń irgetasy. Biregeıliktiń ekinshi deńgeıi qazaqtardyń ózderiniń ulttyq biregeıligine baılanysty... Bul qazaqtyń ult retinde ózin ózi túsinýi men rýhanı óristerin anyqtaý máselesimen baılanysty».
Sondaı-aq, qoǵamnyń shoǵyrlanýyna septigin tıgizetin áleýmettik-ekonomıkalyq sıpattaǵy Elbasynyń «Qazaqstan - 2030» strategııasy, «Álemniń básekege qabiletti 50 eliniń sanatyna ený», «Zııatkerlik ult qalyptastyrý» ıdeıalary kezinde resmı bılik tarapynan da, beıresmı uıymdar tarapynan da qyzý pikirtalastar týdyrdy. Degenmen, ulttyq kodtyń rýhanı sıpatynyń mańyzy aldyńǵy orynda bolýy tıis jáne bul turǵydan alǵanda prezıdenttiń bastamasymen kóterilgen «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasynyń teńdesi joq. Tutastaı alǵanda, ulttyq kodtyń ár alýan qyrlaryn aıqyndaıtyn bul baǵdarlamalar men tujyrymdar, joldaýlar men úndeýler, doktrınalar men ıdeıalar Qazaqstanda júrgizilip otyrǵan syrtqy jáne ishki saıasattan alys emes ári Qazaqstan halqynyń ıdeıalyq jáne rýhanı-adamgershilik turǵyda toptasýyna, jumylýy men shoǵyrlanýyna orasan zor oń áserin tıgizedi.
Bolatbek Tólepbergen, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty
