Úsh kún boıy jumysqa emes, alańǵa bardym – jeltoqsanshy

AQTÓBE. QazAqparat – Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdanynyń turǵyny Gúljahan Segizbaı 1986 jyly Jeltoqsan oqıǵasy kúni alańǵa shyǵyp, úsh kún boıy jumysqa barmaǵan. Osy isi úshin tergeýge alynyp, sógis te aldy. Biraq jumys ornyn saqtap qaldy. Búginde Gúljahan Segizbaı sol kúnderi bastan keshkenin oqýshylarǵa aıtyp, esteligin bólisip júr. Ol aqtalý úshin prokýratýraǵa aryz da jazdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Gúljahan Segizbaı 1985 jyly Almatyǵa arman qýyp bardy. Oqýǵa túsý úshin qujat tapsyrǵanymen, sáti túspedi.

Alǵa qoıǵan maqsatyna ol birden aýylǵa oralmaı, Kırov atyndaǵy mashına jasaý zaýytyna jumysqa ornalasty.

Qoımada eńbek etken Gúljahan Segizbaı taýardy qabyldap alǵan kezde mór basyp, eńbekke aralasty.

«Jeltoqsannyń 16, álde 17-i kúni áriptesterimizdiń biri uldy bolyp, shildehanaǵa bardyq. Janymyzda Omby, Shymkentten qazaq qyzdary boldy. Aqtóbeden ekeý edik. Jumysshylar jataqhanasyna kelgen kezde D.Qonaevtiń ornyna Kolbın kelgen soń qarsylyq bildirip jatqany týraly aıtylyp jatty. Ózgelerge erip, biz de alańǵa bardyq. Túnde qaıta kelip, tańerteń jumysqa jınaldyq. Biraq biz ortaq sheshimge kelip, zaýytqa barmaı, qaıta alańda bas qostyq. Úsh kún qatarynan alańda júrdik. Qazir sol jyldardaǵy beınematarıaldar arhıvin kórsetedi. Dál sondaı jaǵdaı boldy. Ol kezde jasym 22-de edi. Eshteńeden qoryqpadyq, bir nárseniń bolatynyn bildik. Uryp-soqty. Albyrt kezde janymyzǵa da batpady. Úsh kúnde avtobýs toqtap qaldy. Kóshede jumysshy men stýdentter «Meniń Qazaqstan» ánin shyrqady», - dedi Gúljahan Segizbaı.

Ol úsh kúnnen soń jumysqa bardy. Ony sol kezde tergeýshiler kútip alyp, suraqtyń astyna aldy. Kimniń shaqyrýymen barǵanyn, nege barǵanyn bilmek boldy.

«Zaýyttan shyǵarmaq boldy. Tergeý arnaıy oryndarda júrdi. Fotoǵa da túsirdi. Sandalyp uzaq júrgenimizben biz ornymyzda qaldyq. Partııadan shyǵardy, qatań sógis berdi. Oqýǵa túse almaıtyn, ózge jumys ornyna aýyspaıtyn, qyzmette óse almaıtyndaı etip, aryz jazdyryp aldy. 4-5 jyldan soń turmysqa shyǵyp, Aqtóbege qaıta oraldym. Sodan beri jumys istemedim. Balalarymdy baqtym, tárbıeledim. Alǵash jyldary Jeltoqsan oqıǵasy týraly aıta almadyq. Tek sońǵy jyldary ǵana muǵalimder bilip, mektepke kezdesýge shaqyra bastady. Qazir sol jyldar týraly estiligimmen bólisip júrmin. Alańda qazaq qyzdaryna tıiskende jigitter ajyratyp alatyn edi. Ór namysty jigitter qorǵan boldy», - dedi Gúljahan Segizbaı.

Jeltoqsanshylardy aqtaý týraly estigenine kóp bolmady. Keıin birden áleýmettik jeli, ǵalamtordaǵy tarıh beınematarıaldy kórip, ózin izdedi.

«Qatystym dep aıtý bólek, dáleldeme bólek. Alańda turǵan sátterim esime túsip, aldyńǵa qatardan ózimdi izdedim. Bir kún ýaqytym ketti. Tabyldy, sol sát bar eken. Janymda qurbym tur. Ózim aq sharqat taqqan ózim. Sóıtip prokýratýraǵa aryz jazdym. Ózimdi aqtaýdy suradym», - dedi ol.

Keıin oblystyq prokýratýradan hat keldi.

Onda oblys prokýrorynyń orynbasary Ǵ.Tileýbaev muraǵattaǵy málimetterge súıenip, saıası qýǵyn-súrgin qoldanylǵany týraly jetkilikti málimetter tabylmaǵanyn aıtty.

Sondaı-aq sotqa júginýge bolatyny týraly jazylǵan.