Úsh balam men joldasymdy jat elge jerlep qaıttym - Sırııadan oralǵan áıel
Kelinshek «Jýsan» operatsııasynyń arqasynda týǵan eline kenjesin qushaqtap, jalǵyz oraldy. Olar jıhadqa bir úıden 6 adam «erekshe mıssııamen» attanǵan bolatyn.
Aırandaı uıyǵan áýlet aımaqtaǵy elge úlgili shańyraqtardyń biri bolatyn. Otanasy Aıjamal (esimi ózgertilgen) - sharýasy órge domalaǵan kásipker edi. Bireýden ilgeri, bireýden kesh ómir súrip jatty. Otaǵasy jumysynyń aýyrlyǵyna baılanysty ishkilikke salynyp ketken. Kúıeýiniń shaıtan sýyna áýestiginen mezi bolǵan áıel máseleniń sheshimin dinnen izdeıdi.
Alla jolyna tússe, basyn sájdege tıgizse, jaman ádetinen arylar degen nıetpen Aıjamal kúıeýin namaz oqıtyn qaıynaǵasyna ákeledi. Sodan keıin Aıjamaldyń kúıeýi meshitke ózi bara bastaıdy. Tipti kúnderdiń kúninde ol meshitten shyqpaıtyn boldy. Joldasynyń ózine qajet ortany tapqanyna qýanǵan Aıjamal alańsyz jumysynda júre berdi.
Biraz ýaqyt ótkende joldasy úıge kelmeıtin boldy.
«Ol qatty ózgerdi. Otbasyn asyraý, aqsha, basqa da máselelerge múlde basyn aýyrtpaıdy. Anda-sanda keledi. Barlyǵymyzdan namaz oqýdy talap etti. Men de onyń yqpalymen orandym. Basynda dinge bet burǵanda namaz jáne tek oraza ustaýmen ǵana shektelgen, ýaqyt óte dinshil jamaǵattarmen aralasa bastady. Jamaǵatpen birge quran oqyp, ýaǵyz aıtýǵa jınalyp júrdi. Ol ýaqytta qazaqstandyq kitaptar az bolǵandyqtan arab jáne daǵystandyq kitaptardy oqyǵan. Qazaqstanda tyıym salynǵan «Úsh negiz» ben «Tórt qaǵıda» kitaptaryn da oqyǵan. 2010 jyldary «jıhadqa» shyǵý kerektigi týraly óz oıyn aıtyp qalatyn», - deıdi Aıjamal.
Biraq ol kezde otaǵasynyń bul sózin eshkim qoldamaǵan. Arada biraz ýaqyt ótken soń joldasy «saǵan da, maǵan da mashına satyp alamyz» dep Aıjamaldy qýantyp qoıady. 2013 jyly qaıyn aǵasy men joldasy óz avtokólikterin satyp, Bishkekke jol tartady. Olar sodan keıin biraz ýaqyt habarsyz ketken. Aıjamaldyń oıyna eshbir jamandyq kirip-shyqpaǵan.
Birneshe kún ótken soń kelinshek kúıeýiniń Túrkııa arqyly Sırııaǵa ketkenin estıdi. Joldasy Aıjamalǵa «Sırııaǵa barlyǵy halıfat qurý úshin otbasymen, bala-shaǵasymen kelip jatyr, sondyqtan sen de kel», - dep habarlasqan.
Aıjamal áleýmettik jeliden jiberilgen habarlamalarǵa senip, Sırııa týraly beınerolıkterdi kóredi. Beınekadrdan ol úıi tegin, jaryq-sýy tegin, qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan eldi kórgen.
Uzaq oılanbastan, eshkimnen aqyl suramastan Aıjamal 3 balasyn qushaqtap, Sırııaǵa bet alady. 2 balasy qarsy bolyp, Almatyda qalyp qoıǵan. Soǵys aımaǵynda taǵy bir balany dúnıege ákeledi.
Naǵyz jer betindegi tozaq 2014 jyly bastalady.
2014 jyly Sırııa basshysy Bashar Asad áskerleri barlyǵyn jara bastaǵan. Al odan keıingi jyldary Basharǵa Frantsııa, Amerıka, Irak taǵy basqa memleketter qosylyp, tańnan keshke deıin jarylys uıymdastyryp, beıbit turǵyndardy qyra bastaǵan.
Aıjamal Sırııada ótkizgen 5 jylda qanshama sumdyq oqıǵalardy bastan keshirgen.
«Sırııada balalarǵa da, eresekterge de arnaıy sabaq ótedi. «Úsh negiz» jáne «Tórt qaǵıda» boıynsha dárister oqylady. Biraq qazaq jerinde tarap, ózim oqyǵan «Úsh negiz» kitabynda «takfırlik» túsinik joq edi, al Sırııa óńirinde oqytatyn «Úsh negiz» kitabynda «takfırlikpen aıyptaý» syndy túsinikter bar. ıAǵnı bir kitap eki túrli nusqada álem boıynsha taraǵan. Al on jastan on bes jasqa deıingi balalarǵa quran, aqıda, arab tili jáne jekpe-jek ónerin bastan-aıaq oqytyp, qalaı óltirý kerek, qalaı atý kerek, qalaı jarý kerektigin úıretetin», - deıdi ol.
Aıjamaldyń erjetip qalǵan ulyn aılap kórmegen kezderi bolǵan.
«10 jasar ulym qarý-jaraqpen atý jáne onyń túrlerin túgel bildi. Al bala 15 jasqa tolǵan soń basshylar qaı jaqqa jıhadqa shyǵý kerek dese, sol jaqqa barýǵa mindetti», - deıdi kelinshek.
Aıjamal Sırııa óńirinde bergen dinı ilim, ıdeologııa kúshti bolǵanyn aıtady. Kópshiligi qurannan, jalpy dinnen habary joq bolǵandyqtan dáris bergenderdiń sózine qarsylyq tanytpaı, «mynaý qurannan jáne súnnetten alynǵan» degen ustazdarynyń sózine sene bergen.
Degenmen, Sırııaǵa kelgenderdiń arasynda «halıftyń (basshynyń) bergen tapsyrmasyn ǵana oryndap júrmiz, biz onyń shyn máninde kim ekenin kórgimiz keledi» degen qazaqtar da bolǵan. Tipti arabtardyń keı úkimine qarsy shyqqandardyń úıine chıp tastap, Qazaqstannyń 19 azamatyn tyńshylar jaryp jibergen.
Aıjamaldyń aıtýynsha, Sırııada áıelder jalǵyz qalmaýǵa tyrysatyn.
«Bir áıeldiń birneshe ret turmysqa shyǵýyna sebep kóp. Áıelder men balalar - barlyǵy bir úıde turady. Sondyqtan urys ta, janjal da áıelder arasynda kóp boldy. Al erli-zaıyptylar úshin jeke úı beretin. Kóp áıelder basynyń tynyshtyǵyn qalaǵandyqtan birneshe márte turmysqa shyǵýǵa májbúr bolady. Al tutqyndaǵy áıelderde ondaı erik bolmady. Olardy qalaǵan adamyna satatyn, bir-birine syılyqqa berip, satyp alatyndar da boldy», - dedi ol.
Otanyna qaıtýdy Aıjamal eki balasy, kelinimen birge josparlaǵan. Tipti balasy ol jerden ketetinin aıtqanda áskerler «haýarıdj» jáne «takvır» dep birneshe ret túrmege de qamaǵan. Al soǵys aımaǵynan shyǵý úshin olar eresekterge adam basyna - 7000, al balalarǵa - 3000-4000 myń dollar kóleminde aqsha suraǵan. Árıne, ondaı aqsha eshkimniń qaltasynan tabylmaǵan. Aıjamaldyń otbasymen birge qashýdan basqa amaly qalmady.
Aıdalaǵa baqyt izdep kelgen otbasy ómir men ólimniń arasynda, úreı qushaǵynda ómir keship jatty.
«Aman-saý qalatynyn bilmegendikten uıqy aldynda bári tilin kálımaǵa keltiretin. Bizdiń jatqan úıge bomba túsip, on adam qaıtys boldy. Men jáne kenje ulym ǵana tiri qaldyq. Zulmat jarylystan úıindi astynda qalyp, qolym synyp, mıyma zaqym keldi. Men emdelmedim. Sondyqtan qol súıekteri qısyq bitti, áli de shytynaýly kúıde», - deıdi áıel.
Kindik qany tamǵan jerinen jyraqtap, týyp-ósken uıasynan alystan baqyt izdep ketken otbasynyń shańyraǵy osylaısha ortasyna tústi.
Aıjamal Sırııadaǵy 5 jylda 3 balasynan, kelini men jubaıynan aıryldy. Kenjesin qushaqtaǵan ol qalǵan kıimderden palatka jasap, sonda túnegen. Otqa janatyn ne bolsa, sonyń bárin jınap jaǵyp, sháı qaınatyp, kúnin kórgen.
Aıtýynsha, Sırııa óńirinde qazaqstandyqtar óte kóp bolǵan, tıisinshe qaıtys bolǵan erkekterdiń sany da az emes. Elimizden óz erkimen ketken 16,17,18 jastaǵy jigitter de bolǵan. Olardyń basym kópshiligi soǵysamyz dep emes, sharıǵat zańymen kún keship, úı de, sý da, jaryq ta tegin, jaıly ómir súremiz dep oılap kelgen.
Sóıtip alań kóńil bolyp júrgende Amerıkanyń kúrdterge 3 kúnge jol ashatynyn estigen. Sol mezetti dereý paıdalanyp, kúrdterdiń aýylyna jetken. Ol aımaqta balasymen birge 2 aı lagerde bolǵan. Joldasymen birge ketken qaıynaǵasy aman qalyp, Aıjamaldyń Almatyda qalǵan balasyn Sırııada otyryp «pyshaqpen bolsa da, birdeńe iste, jarylys jasa» dep úgittegen. Biraq balasy anasy arqyly baılanysqa shyǵyp, ony mazalamaýyn ótingen.
Osy mezette sodyrlardyń soıylyn soqqan otandastarymyzdy qutqarýǵa QR Syrtqy ister mınıstrligi men kúsh qurylymdary attanyp, soǵys oshaǵynan tiri qalǵan otandastarymyzdy aman-esen elge jetkizgen bolatyn.
Aıjamal ózegin jaryp shyqqan 3 balasyn jer qoınyna berip, jalǵyz ulymen elge oraldy. Qazir ol qaıǵymen, úreımen ótken 5 jylyn kóz jasyn tógip otyryp eske alady. Ózi sııaqty adasqan kelinshekterge týǵan jerden bezbeý kerektigin aıtady.
