Úndistannan tabylǵan Ábilhaıyr han týraly kitaptyń kóshirmesi elge jetkizildi
Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynda «Úndistan qorlaryndaǵy Ortalyq Azııa jáne Qazaqstan tarıhyna qatysty kóne qoljazbalar men arhıvtik derekter» atty ǵylymı semınar ótti, dep habarlaıdy QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi.
Jıynǵa Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Úndistan elshiligi Svamı Vıvekananda mádenı ortalyǵy, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ «Jazba jádigerler jáne rýhanı mura» ǵylymı zertteý ortalyǵy, L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ ǵalymdary men tarıhshylar qatysty.
Semınarda «Arhıv-2025» jobasy aıasynda Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynyń mamandary Úndistannan elge jetkizgen tarıhı qoljazbalar men qujattardy ǵylymı aınalymǵa engizý, Úndistan qorlaryndaǵy áli de anyqtalmaǵan Qazaqstan jáne Ortalyq Azııaǵa qatysty mańyzdy tarıhı qujattardy jınaý jáne zertteý máseleleri talqylandy.
«Arhıv-2025» memlekettik jobasy dúnıejúzi qazaqtarynyń tarıhyna qatysty barlyq derekterdi jınaýǵa jańa múmkindikter ashýda. Ótken jyly Úndistanǵa uıymdastyrylǵan ǵylymı-zertteý ekspedıtsııasy óte tabysty ótti. Ortalyqtyń mamandary, ǵalymdar elimizdiń tarıhyna qatysty kóptegen qundy qujattardyń kóshirmesin taýyp, elge jetkizdi. Bul basy ǵana. Sebebi Úndistan arhıvinde qazaq tarıhyna qatysty muralar óte kóp jınaqtalǵan. Aldaǵy ýaqytta da jumystar jalǵasatynyna senimdimin», – dedi Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynyń dırektory Jandos Boldyqov.
Semınar barysynda Qazaqstandaǵy Úndistan elshiligi janyndaǵy Svamı Vıvekananda mádenı ortalyǵynyń dırektory Sandjaı Vedı úndi eliniń Patna kitaphanasy qorynan tabylǵan parsy tilindegi «Tarıh-ı-Abýl haır han» jáne «History of Mongols» kitaptarynyń kóshirmesin tapsyrdy.
«Ata-babalarymyz ortaǵasyrlardan beri mádenı baılanysyn úzgen joq. Únemi bir-birimen tyǵyz qarym-qatynasta bolǵanyn qazirgi Úndistannyń arhıv, kitaphana qorlarynan tabylyp jatqan tarıhı qujattar aıqyndaıdy. Búgin Qazaqstannyń Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵyna eki kitaptyń kóshirmesin tapsyrdyq. Qazaqstannyń zertteýshi ǵalymdary kitaptardy aýdaryp, zertteý júrgizse kóptegen qundy málimetter taba alady dep senemin. Qazir ǵana tarıhshy, ǵalymdardyń qazaq pen úndi qarym-qatynasy týraly zertteý jumystaryn estip óte qatty qýanyp otyrmyn. Sizderde myqty ǵalymdar kóp. Biz bir-birimizge qoldaý kórsetý arqyly tarıhty zertteýde kóptegen jetistikterge jetemiz», - dedi Sandjaı Vedı.
Sonymen qatar Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ «Jazba jádiger jáne rýhanı mura» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń qyzmetkeri, PhD doktory Ómir Orazuly dala elıtalaryna arnaıy jazylǵan ortaǵasyrlyq túrki medıtsınalyq traktattarynyń kóshirmesin tapsyrdy. Olardyń qatarynda Kóshim hannyń jeke dárigeri bolǵan Sultān Álӣ ál-Hýrasanӣdiń «Dastӯr al-‘ılāj» («Emshilik dástúri») atty traktaty men shaıbanılerdiń hany Abdallatıftiń jeke dárigeri Mýlla Mýhammad Iýsýftyń «Zýbdat al-kahhalın» («Kóz dárigerleriniń qaımaǵy») eńbegi bar. Ǵalym qazaq tarıhyna, onyń ishinde halyqtyq medıtsına salasyna qatysty qundy traktattar Úndistan Respýblıkasynyń qorynan anyqtalyp, zerttelgenin málimdedi.
Semınar aıasynda 2022 jyly Úndistannan elge jetkizilgen qujattardyń «Úndistan Ulttyq arhıvindegi qazaq kóshine qatysty qujattar» kórmesi tanystyryldy.
