«Ulytaýda tól tarıh ulyqtaldy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 25 tamyz, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Ulytaýda tól tarıh ulyqtaldy» degen maqala berilgen. Ótken aptanyń sońǵy kúnderi Qa­raǵandy oblysyndaǵy Ulytaý aýdanynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan merekelik sharalar ótti. Merekelik sharalar «Úıtas» dep atalatyn jerde «Bulanty shaıqasy» atty es­kertkish ustynynyń ashylýymen bastaldy. Batyrlyqtyń belgisine qoıylǵan monýmenttiń lentasyn alǵashqy ǵarysh­kerimiz, Halyq Qaharmany Toq­tar Áýbákirov pen oblys basshysy Nurmu­hambet Ábdibekov qıdy. Jońǵarlarǵa qarsy alǵashqy joıqyn shabýyldyń Ulytaý jerindegi Bulanty-Bileýti tóńireginde bolǵany tarıhtan málim. Bul soǵysqa úsh júzdiń barlyq áskeri qatysqan degen derek te bar. Bir málimette Uly júzden jeti myń, Orta júzden on myń, Kishi júzden on myń ásker jońǵarǵa qarsy kóterilgeni kórsetiledi. Endi bir derekte barlyǵy qyryq tórt myń qazaq jasaǵy shaıqasqany týraly sóz bar.

Bas basylymnyń búgingi sanynda sonymen qatar « Teńge kún sanap turaqtylyqqa qaraı bet alyp keledi» atty kólemdi maqala jaryq kórdi. Bálkı, qarjy-nesıe saıasaty turǵysynan qaraǵanda, bul áli eleýsizdeý kórinis shyǵar. Biraq bir nárse aıqyn: teńge ádepki erkin aıyrbas baǵamyna jiberilgen kúninen keıin odan ári quldyrap, ketip qalǵan joq, ol qaıtadan birtindep joǵary kóterilip keledi. Osy tusta ulttyq valıýta baǵamynyń erkin belgilený tártibine ótýine baılanysty týyndaǵan bastapqy daqpyrt pen dúrligis te saıabyrsı bastady. Eldiń valıýta jáne tutynym rynogynda ekinshi kúni qylań bergen kórinistiń ózi májbúrlilikten jasalǵan bul sharaǵa jurttyń birshama kóndigip, jańa ekonomıkalyq aqıqatqa beıimdelýge kóshkenin bildirdi.

«Shyny kerek, áıtpese áýelgide teńge baǵamynyń kúrt tómendeý qarqyny tym qatty edi. Ol kelesi kúni-aq Qazaqstan valıýta bırjasynda (KASE) tańerteń júrgen saýdada 198,05 teńgeden 255,26 teńgege bir-aq sekirdi. Al keshke qaraı 1 dollardyń ortasha baǵamy tipti 259,25-ke jetip toqtaǵanda, onyń shekteler shegi budan da áride jatqany týraly talaı tujyrymdar aıtylǵan. Alaıda, bári kerisinshe bolyp shyqty. Teńgeniń dollarǵa qatysty ba­ǵamy endi keri qaraı aınalyp, óziniń erkin júzý úderisin bastar kezindegi shaǵyna aqyryndap jaqyndaı tústi. Sol úrdispen ol taǵy eki kúnnen keıin resmı esepte 218 teńgege deıin tómendedi. Sonyń naqty aıǵaǵy, keshe res­pýblıka aıyrbas beketterinde dollardyń satyp alý quny 218 teńgeden qaıyrylsa, satý quny 220-ǵa turaqtady. Bul eki ortada Shymkentte bul baǵamnyń tipti 210 teńge mańaıynda turǵany týraly da habar keldi»,-dep jazady maqala avtory.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Teńgeniń erkin aınalymǵa túsýi ákimqaralardy ornynan qozǵady deýge bolady. Dollardyń teńgege shaqqandaǵy qunynyń bir-aq kúrt ósýi azyq-túlik baǵasynyń qymbattaýyna alyp keledi-aý degen kúdikti qoıýlatyp jiberdi. Sol-aq eken, ákimdiktegiler bazar aralap ketti. «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy basqarmasynyń tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov ákimderdiń bulaısha bazar aralap, baǵany kóterme deýi naryqtyq saıasatqa jatpaıtynyn aıtady.

- Árıne, memleket óz tarapynan halyqqa qajetti áleýmettik taýar­lar­ǵa qadaǵalaý jasaıdy. Biraq onyń da naryqtyq jáne ákimshilik jo­ly bar. Bizdińshe, naryqtyń jo­lyn tańdaǵan jón. Biz jyl saıyn osyn­daı jaǵdaı bolǵanda, ákimshilik joldy iske qosamyz. Ákimdikter ba­zarlardy, dúkenderdi aralap, baǵany kóterme dep aıtady. Menińshe, bul naryqtyq saıasatqa jatpaıdy, -- dedi ol Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslı­ha­tyn­da. Abylaı Myrzahmetov halyqqa qajetti áleýmettik taýarlar qunyn ákim­shilik emes, naryqtyq jolmen qa­daǵalaý qajet dep sanaıdy. Bul maqala « Ákimderdiń bazar aralaýy naryqtyq saıasatqa jatpaıdy» degen taqyryppen berilgen.

Osy basylymda «Teorııa men tájirıbege - 12 mlrd teńge» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Bilim salasyndaǵy teorııa men tájirıbeni ushtastyrýǵa 12 mlrd teńge jumsalǵandyǵyn atap ótti. Bul týraly Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi «10 JOO - 10 kolledj» taqyryby aıasynda ótken baspasóz brıfıngke kelgen Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Esenǵazy Imanǵalıev málimdedi.

- Memleket basshysy jarııa­laǵan «100 naqty qadam» jobasy aıasynda ótken biz bilim berý isinde birqatar aýqymdy shara­lardy júzege asyrdyq. Sonyń biri - 2011 jyldan beri qolǵa alynǵan baǵdarlamanyń ekinshi kezeńi boıynsha, teorııa men tájirıbeni ushtastyrýǵa 12 mlrd teńge jumsaldy. Naqtylaı túse­tin bolsam, ol bylaı: eldegi jo­ǵary oqý oryndary men arnaıy kolledjderde 1402 jańa zerthanalyq jabdyqtarmen jaraq­tandyrylǵan alańqaılar ashyl­ǵan bolsa, onyń jalpy quny 9 mlrd teńgeni qurady. Munyń ishindegi 500 -den astam ortalyǵy respýblıkalyq bıýdjet esebinen qarjylandyrylǵan bolsa, qal­ǵan 3 mlrd teńgesi Dúnıe­júzilik banktiń arnaıy granttary ese­binen iske asyryldy, - dedi Esenǵazy Nurtóleýuly.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Bıyl 370000 búldirshin 1-synypqa barady!» degen materıal berilgen. Sanaýly kúnderden keıin elimizde jańa oqý jyly bastalady. Qazir jer-jerde osynaý mańyzdy iske daıyndyq jumystary júrgizilýde. Oblys, aýdan ortalyqtarynda jyl saıynǵy dástúrli Tamyz konferentsııalary ótýde. Bıyl el mektepteriniń tabaldyryǵyn 370 myń búldirshin attaıdy dep kútilýde. Al mektep bitirgen túlekterdiń sany 124 346 bolsa, 82865 oqýshy Ulttyq biryńǵaı testileýge qatysqan. 14 420 túlek 100 baldan joǵary nátıje kórsetti. «Altyn belgi» ıegeri bolyp tabylatyn 2 205 oqýshy kútkendegideı bilim kórsetkishterin baıqatty. Respýblıka boıynsha eń joǵary 125 baldy - 5 túlek jınaǵan.

Bul kúnderi elimiz boıynsha jańa oqý jylyna daıyndyq qyzý júrip jatyr.