Ulytaý oblysynyń keıbir bóligi ekologııalyq apat aımaǵy retinde belgilenbek
«Messendjerlerde jalaqyǵa ústemeaqy jáne qosymsha demalys beriletini týraly aýdıo habarlama tarap jatyr. Osy oraıda Ulytaý oblysy ákimdiginiń 2022 jylǵy 21 qazandaǵy №28/02 qaýlysymen aýmaqty (akvatorııany) zertteý jónindegi Komıssııa qurylǵanyn eskertemiz. Bul rette, óńirdiń keıbir bóligin ekologııalyq apat aımaǵy dep jarııalaý eskerilgen. Komıssııa músheleri aımaqty tolyq zertteý kerek ekeni jaıynda birneshe otyrys uıymdastyrdy. Nátıjesinde ǵylymı-zertteý ınstıtýttaryn jumysqa tartý týraly sheshim qabyldandy», - delingen Ulytaý oblysy ákimdiginiń Telegram kanalynda.
Qazirgi kezde memlekettik satyp alý portalynda tıisti zertteýlerge konkýrs jarııalandy. Bul baǵyttaǵy jumys 1,5-2 jylǵa sozylady. Zertteý júrgizilip, sarapshylardyń qorytyndysy shyqannan keıin, nátıjeler QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń, QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń jáne QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń qaraýyna jiberiledi.
«Atalǵan mınıstrlikterdiń ruqsatymen jáne QR Úkimetiniń Qaýlysy negizinde Jezqazǵan qalasy, Sátbaev jáne Ulytaý oblysynyń Ulytaý aýdanynyń bir bóligi ekologııalyq apat aımaǵy bolyp jarııalanýy múmkin. Sodan keıin ǵana tıisti tólemder jáne áleýmettik jeńildikter qarastyrylady», - dep atalyp ótken ákimdik habarlamasynda.
Budan buryn habarlanǵandaı, byltyr aımaq basshysy Berik Ádiǵalıuly QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda Ulytaý óńirinde birinshi kezekte qolǵa alynatyn negizgi sharýalardy atady. Osy oraıda Ulytaý oblysynyń turǵyndaryna ekologııalyq ótemaqy tóleý máselesi zertteledi.
