Ulystyń Uly kúni hám Naýryzdy qalaı toılaǵan oryndy
Al 2009 jyldyń 30 qyrkúıeginde UNESCO Naýryz meıramyn adamzattyń materıaldyq emes mádenı muralar tizimine engizdi. 2010 jyldyń 10 mamyrynan bastap Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 64-qararyna sáıkes, 21 naýryz «Halyqaralyq Naýryz kúni» retinde atalyp keledi. Bas Assambleıa óziniń bergen túsiniktemesinde «Naýryzdy kóktem merekesi retinde 3000 jyldan beri Balqan túbeginde, Qara teńiz aımaǵynda, Kavkazda, Orta Azııada jáne Taıaý Shyǵysta 300 mıllıon adam toılap kele jatqandyǵyn» málimdegen bolatyn.
Osynaý mańyzdy memlekettik meıramǵa qatysty belgili tarıhshy, etnograf Jambyl Artyqbaevtyń áleýmettik jelide keltirgen pikirlerin oqyrman nazaryna usynǵandy jón sanaǵan edi.
«Ulystyń uly kúni» degen sózdiń maǵynasy týraly
Naýryz meıramyn qazaq «Ulystyń uly kúni» dep ataıdy. Túrik-mońǵol tildes elder «ulys» dep memleketti aıtady. Bul ǵajap uǵym, bul kishkene ǵana sóz tirkesi Naýryzdy memlekettiń eń basty meıramy degendi bildiredi. Qazaq halqynyń osyndaı keremet sózderdi saqtap qalǵanyna tań qalamyn. «Ulystyń uly kúni» degen sóz qazaqtyń buryn memleketi bolmaǵan, el bolmaǵan degen sekildi taǵy da basqasha bylshyldap júrgenderdiń báriniń aýzyna qum quıatyn tarıhı derek emes pe?!
Naýryz meıramy Qazaqstandy mekendegen san túrli etnostardyń basyn qosatyn naǵyz halyqtyq meıram. Tek qazaq emes, ózge de halyqtardyń arǵy tarıhynda Narýyz bolǵan. Sony biz ǵalymdar jazýymyz, zertteýimiz kerek. Mádenıet salasyndaǵy azamattar búgingi kúni Naýryz toıyna joǵaryda aıtylǵan ádet-ǵuryptardy kiriktirýi kerek, ıaǵnı bárimiz qosylyp Narýyzdy shyn máninde jalpy halyqtyq meıram esebinde jańǵyrtýymyz kerek. Sońǵy kezde Qazaqstandyq sáıkestikti qalaı qalyptastyramyz degen sııaqty suraqtar kóterilip júr. Men aıtar edim Naýryz sol memlekettik sáıkestikti (ıdentıchnost) qalyptastyratyn eń myqty tetikterdiń biri dep.
Naýryzdy qazaq balasy ómirbaqı toılap kelgen, onyń tarıhy ony myń jyldan asatynyn joǵaryda aıttym. Árıne, qazaq balasy Syrdyń boıynda qystap júrgen zamanda, Túrkistanda Áz Táýke sııaqty handary otyrǵanda Naýryz toıy erekshe bolǵan. Keıin handyqty joǵaltyp Reseıdiń bodany bolǵanda da Naýryzdy toılaı berdik, biraq memlekettik meıramdy memleketi joq halyq óz dárejesinde qalaı toılaıdy?
Birtindep naýryzdyń mártebesi túse berdi. Sovet úkimetiniń qazaqqa jasaǵan qastandyqtarynyń biri HH ǵasyrdyń 20 jyldary Qazaq avtonomııa alǵannan keıin mártebesi qaıta jańǵyra bastaǵan meıramdy eskiliktiń qaldyǵy dep tyıyp tastady. Shyndyǵynda Sovet úkimeti Naýryzdyń táýelsiz eldiń meıramy, ıaǵnı «Ulystyń uly kúni» ekenin ózine senimdi ǵalymdar arqyly bilip, anyqtap baryp sheshim qabyldady.
SSSR-de bolshevıktik temir tártip bosańsyp, jarııalylyq, qaıta qurý kirgennen keıin qazaq eli 1988 jyly bul meıramdy qaıta jańǵyrtty.
Naýryz dástúrleri
Naýryzdyń qazaqtyń dástúr-saltyn esine túsiretin etnografııalyq toıyna aınalyp ketkeni de ras. Árkim óziniń esinde qalǵanyn, bilgenin istep júr. Bireýler kelin túsirý yrymyn jasaıdy, bireýler balanyń tusaýkeserin ótkizedi degen sııaqty. Naýryz jańa jyldyń basy, birneshe myń jyldyq tarıhy bar qasıetti meıram esebinde toılanbaı keledi. Meniń oıymsha, Naýryz bizdiń ulttyq jańǵyrýymyzdyń, ult qundylyqtaryna kózqarasymyzdyń, ultjandylyǵymyzdyń kórsetkishi. Men bul jerde bir adamdy, nemese halyqty kinálaıyn dep otyrǵan joqpyn. Shamasy Reseı otarshyldyǵy, Sovet úkimetiniń qyryp-joıý saıasaty qazaqtyń rýhyn, ózindik sanasyn osyndaı aýyr deńgeıge jetkizgen. Ulttyq jańǵyrý aýyr júrip jatyr. Qazaq etnografııasyn biletin ǵalymdardy úkimettiń paıdalanýy da kem bolyp tur. Naǵyz ǵalymdar otyratyn jerdi «atańnan mal qalmasyn, tal qalsyn» dep ótirik maqal oılap tapqysh qýlar bılep alǵan.
Qazaq birinen biri amandyq suraǵanda «mal-janyń aman ba?» deıtin halyq. Atadan qalǵan maldan «joq, maǵan tal kerek» dep bezgen qazaqtyń balasyn kórgem joq. Osy ýaq mysal óz tarıhymyzdy, óz etnografııamyzdy bilmeıtinimizdi kórsetedi. Sonda da Naýryzdyń endi umytylmaıtynyna senemin. Naýryz túbinde Qazaqstannyń eń basty meıramyna aınalatyny sózsiz.
Eger qazaqtyń baıyrǵy dástúrlerine kelsek, Máshhúr Júsip shejiresinde qyzyqty derekter bar ekenin aıtqan jón. «Naýryzdyń kelgen sátin jandyda balyq biledi» deıdi shejireshi: «Naýryznama toı qylatyn jurttyń patshalary tiri balyqty kóp qylyp ustatyp alyp, bir kersen sýǵa salyp, kóptiń alqasyna qoıdyrady. Otyrǵan kóp áleýmet sol balyqtarǵa kózderin tigip qarap otyrady. Bir mezgilde balyq bitken biri qalmaı tep-tegis shalqasynan jata qalady. Qaryndary jarqyrap, lezde balyqtar aýnaǵan jaǵynan ekinshi jaǵyna qaraı aýnap túsedi. Sonan soń patshalar baraban soqtyrady: «Eski jyl shyqty, jańa jyl keldi!» dep. Segiz kún udaıymen qol astyna qaraǵan jurtqa toı, tamasha beredi: «Jańa jyl toıy! »- dep.
Qazaqtyń «Naýryzdyń kelgenin jandyda balyq biledi, jansyzda Samarqannyń kók tasy biledi» degen sóziniń sheshimi osy. «Samarqannyń kók tasy» Máýrennahr ólkesinde han taǵyna ıelik jasaımyn degen patshalardy aq kıgizben kótergennen keıin, ádeıilep alyp kelip otyrǵyzatyn qasıetti tas. Qazaqtyń handarynyń ishinen bul tasqa Táýekel otyrǵan. Naýryz týǵanda handar men sultandar tutqyndarǵa keshirim jasaıdy, zyndanda otyrǵandardy bosatady, quldar azattyq alady, sol sebepti «Samarqannyń kók tasy jibidi» delinedi.
Biz búgingi kúni Naýryz meıramynyń buryńǵy saltyn qaıta jańǵyrta almaı júrmiz ǵoı, kezinde Túrkistandaǵy altyn taqta otyrǵan qazaqtyń handary qoldanǵan -kersen toly sýǵa balyq jiberý, naýryz tusynda usaq qylmys jasaǵan adamdarǵa keshirim jasaý t.b. dástúrlerdi nege paıdalanbasqa?!
Túrkistanda sart aǵaıyndar Naýryz toıynda qerneılerin tartyp, dańǵyralaryn uryp qalany azan-qazan qylady. Sart qazaqtyń otyryqshy qońsysy, saýdasyn, ónerkásibin júrgizetin sýbetnıkalyq top. Sarttyń ishinde kóshke ere almaı otyryqshy turmysqa kóshken qazaq kóp, qazaqtyń ishinde saýdamen kelip keıin qalasyna qaıta almaı qalǵan sart kóp. Ertede Áziret Sultan meshiti ishindegi qujyralardy meken qylǵan qaptaǵan dýanalar álem-jálem kıinip, asa taıaqtaryn saldyratyp toıdyń qyzyǵyna olar da qosylady. Naǵyz karnaval deýge keledi. Qyzyq dýman kezinde jastar qazaqtyń múshel degen on eki jyldyq esebine sáıkes keb kıip shyǵady. «Keb» qazirgi maska dep júrgenimiz, ıaǵnı bet-júzin jasyryp kıip alatyn jasandy túr. Qozy Kórpeshtiń Baıan sulý aýylyna kelgende Tazshanyń kebin kıetinin esińizge alyńyz. «Maska-shoýdyń» ornyna bárimiz on eki músheldiń beınesinen kostıým jasap, keb kıip «Naýryz -shoý» nege ótkizbeske?! Naýryz kelgende on eki jylǵa ıe bolǵan janýardyń bireýi taqqa minedi, bireýi taqtan túsedi, ózgeleri de ornynan bir-bir saty jyljıdy. Naýryz toıynda shyǵyrdy alyp kelip alańnyń ortasyna ornatyp on eki jylǵa ıe bolǵan janýarlardyń keb-maskasyn kıgen adamdardyń bárin sol shyǵyrǵa otyrǵyzady. Osynyń bári úlken karnavalǵa aınalady. Árıne, toı mereke ózinen ózi bastalyp, ánshi -kúıshiler ortaǵa shyǵyp jaz ben qystyń aıtystaryn jasaıdy, bıshiler toıdy qyzdyryp jatady.
Naýryzda arnaıy naýryznama jasap qurby-qurdas, bastas-syılas azamattar bir-biriniń aýylyna barady. Naýryznama jasap arnaıy kelgen adamǵa degen qurmet sheksiz bolady. Dáýleti jetkenderi «toǵyz» dep toǵyz mal baılaıdy, orta sharýalar at mingizip, shapan kıgizip jatady. Áıteýir naýryznama jasap kelgen adam qur qol qaıtpaý kerek, tipti bir kóılektik dep mata beredi.
Qazaq qyzyqshyl halyq. Naýryz meıramy kúnderi qyzdy-qyzdymen, jigit-jeleńniń uıymdastyrýymen qaıyn aǵasy men kelini, qudasy men qudaǵıy, jeńgesi men qaıyny t.b. kórisip jatady. Dalanyń bala sııaqty ańǵalaq halqy ár ádemi qımyl, ár mańyzdy sózge bola toı-mereke jasaıdy. Osyny bári eldi kóńildendirip, bári de máz-meıram, qystyń yzǵary toı merekemen esten shyǵady, qystyń shyǵyny, qıyndyǵy umytylady. Naýryz meıramy da osy úshin kerek.
Qazirgi kúni Naýryz meıramy zamanǵa beıimdelýi kerek-aq. Ol úshin ol jastarǵa unamdy bolýy kerek, ıaǵnı jastar ilip alyp ketetindeı dúnıelerdi usynýymyz kerek.
