ULY OTAN SOǴYSYNYŃ BATYRLARY: A.Matrosovtyń erligin qaıtalaǵan Súndetqalı Esqalıev edi
Keńes Odaǵynyń Batyry Súndetqalı Esqalıev 1924 jyly Shyńǵyrlaý aýdanynyń Almaz aýyldyq okrýgine qarasty Aqqudyq (Konstantınovka) eldi mekeninde dúnıege kelgen. Ol 1942 jylǵy shilde aıynda áskerge alynǵan. 1944 jyly 556-atqyshtar polkiniń quramynda Mogılev oblysy Byhov aýdany Lýdchıtsy derevnıasyn azat etýde máńgi óshpes erlik kórsetip, tarıhta batyr bolyp qaldy.
Bul maýsym aıynyń 23-nen 24-ne qaraǵan tún edi. 556-shy atqyshtar polkiniń rotasy derevnıa mańynda uryspen jaýdyń qorǵanys shebin buzyp ótip, alǵa umtylǵan edi. Shaǵyn derevnıany qalaıda bermeýge jantalasqan nemister shabýyldy álsin-álsin toıtaryp, zaýlatqan zeńbiregimen, qarsha boratqan oǵymen talaı sarbazdyń ómirin qıdy. Ásirese, Lýdchıtsynyń shyǵys jaǵyndaǵy dóń ústinde dzotqa ornalasqan «aýzy jabylmaǵan» jaý pýlemeti jaýyngerlerdiń basyn kótertpedi. Osy jaý núktesiniń úni óshkende ǵana sheshýshi sát óz jaqtarynda bolatynyn bári de túsindi. Sarbaz Súndetqalı qarýlastary kútpegen sheshimge keldi. Jer baýyrlap baryp, pýlemetke granata laqtyryp edi, biraq ol jarylmaı qaldy. Buny kórgen jaýynger ushyp turyp,ambrazýrany óz keýdesimen jaba qulady. Qaqalyp-shashalǵan pýlemettiń úni sonda ǵana óshti. Osylaısha janqııarlyq erligimen S.Esqalıev óz joldastaryna jol ashqan edi. A.Matrosovtyń erligin qaıtalap, nebári jıyrma jasynda qyrshyn ketken qazaq jigitine 1945 jyly 24 naýryzda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Aýyldastarynyń sózine qaraǵanda, Súndetqalı jetim ósken. Ony Rahıma Imasheva esimdi abzal ana asyrap alyp, erjetkizedi. Keıin 1967 jyly R.Imasheva aýyl delegatsııasy quramynda batyr jerlengen jerge baryp, taǵzym etip qaıtqan. 1966 jyly ol oqyǵan mektepke erdiń esimi berilip, músini qoıyldy. Sondaı-aq Mınsk, Byhov jáne Oral qalalarynyń bir-bir kóshesi S.Esqalıevtiń esimimen atalady. «Erdiń atyn el saqtar» degen osy bolsa kerek.
