Uly is pen ulys

NUR-SULTAN. QazAqparat - Jyl saıyn osy kúni táýelsiz elimizdiń taǵdyrsheshti qadamy jasalǵan tarıhı sát kóńil tórine qaıta qonaqtaıdy. Budan dál eki jyl buryn, 2019 jyldyń 19 naýryzy Ulystyń qarsańyndaǵy uly is retinde el tarıhyna aıtýly datalardyń biri bolyp endi. Sabaqtastyq saltanat quryp, Elbasy Nursultan Nazarbaev el tizginin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa tapsyrdy. Tuńǵysh Prezıdenttiń sheshimi shynaıylyqpen dáıektelip, kerýen jyldardyń kedergisine muqalmaǵan kólikti kóshtiń júgi ilgeri jyljydy. «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen búgingi maqalada atalmysh basylymnyń Basqarma tóraǵasy Darhan Qydyráli osyndaı pikirin jazdy.

Maqalanyń tolyq nusqasyn nazarǵa usynamyz
* * *
Osy eki jyl ishinde túrli qıyndyqtarǵa qara­mas­tan Prezıdent Qasym-Jomart Kemel­uly da senimge sert baılap, syndarly sátte syr aldyrmaı el úmitin enshiledi. Jahandyq indet jan alqymnan alǵan tusta jańasha reformalar arqyly jaǵdaıdy turaqtandyryp, ultty uıyta bildi. Syrtqy jáne ishki saıasatty teńdestirip ustap, tatýlyqty tumar etip, tuǵyrda nyq turdy. Bul Elbasynyń bıik parasatynyń taǵy bir kórinisi boldy.

Árıne, byltyr pandemııa kókeıimizde búr jarǵan keleli kóp maqsatymyzǵa keder­gisin keltirdi. Áýelde kúlli álem abdyrap qalǵa­nymen, artynan aty jaman indetti aýyzdyq­taýdyń amaly tabyldy. Qoǵamnyń sanasyn úreıden arashalap, ótkinshi qaýiptiń ótinde qalmaýdy úırendik. Memleket kásipke beıim azamattarǵa kómek qolyn sozyp, eko­no­mıkamyzdyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin shuǵyl sheshim, baıypty bastamalar jasap, áleýmettiń eńsesin kóterdi. Uly Abaı jáne Farabı jyldarynda taǵylymdy is-sharalarǵa kýá boldyq. Saılaý ótip, Májilistiń quramy jańardy. Desek te, tyshqan jyly «indet inge tyqqan» kúrdeli kezeń retinde el esinde qalatyn boldy.

Sanaýly kúnnen keıin kúntizbe boıyn­sha sıyr jyly bosaǵamyzdan attaıdy. Osy­laısha, otarlyq qamytynan qutqarǵan azattyqtyń otyzynshy jylyna qadam basamyz. Qazir aıtýǵa ǵana ońaı, otyz jasqa tolyp kemeldengen memleketimizdiń qysqa merzim ishinde mundaı tabysqa jetetinine ádepkide kúmánmen qaraǵan jandar da az bolǵan joq. Ekonomıkasy áljýaz, demografııalyq ah­ýaly álsiz, etnostyq quramy ala-qula, shekarasy ashyq-shashyq jatqan elimizdi keıbir saıasatkerler «Azııanyń Balqanyna» teńedi. Qaısibiri túrli ultaralyq qaqtyǵystar týady dep sáýegeılik jasady. Óndirisi shıkizatqa táýeldi, qalalary bir-birinen alshaq, joldary da jaramsyz ekenin jarysa aıtyp jatty. Áıtse de bósteki boljampazdardyń joramaly joqqa shyqty. Qysqa jylda áleýeti artqan irgeli memleketke aınaldyq. Dármensizdikke des bermeı, damýdyń jańa satysyna óttik. Kókte bir Táńirge, jerde bir ózine ǵana sengen baba táliminen taǵan tartqan halqymyz jıyrmasynshy ǵasyrda sanalýan áleýmettik tartysqa urynsa da jańa myńjyldyqqa egemen el bolyp attady. Ótpeli kezeńniń jelkóbik pikir, jańsaq jarnamalaryna sabyrmen qarap, ulttyń tutastyǵyna syzat túsirmedi. Іshki jáne syrtqy saıasat baıypty da baısaldy damý baǵytynda órbidi. Táýelsiz Qazaqstan barlyq halyqaralyq uıymdarmen, alys-jaqyn memlekettermen yjdaǵatty yntymaq ornatty.

Alǵash araıly azattyqtyń samaly mań­daıymyzdy ópkende elimizdegi qazaq halynyń sany 40 paıyzǵa da jetpeıtin edi, qazir 80 paıyzǵa taıap qaldy. Ulttyq qundylyqtar jańǵyra túlep, mádenı muramyz máıekteldi, tarlan tarıhymyz dáıekteldi, ultymyzdyń jańa rýhanı bolmysy qalyptasýǵa negiz qalandy. Dástúrimizdi dáriptep, saltymyzdy saralap, sabaqtadyq. Alda kele jatqan Ulystyń uly kúni sonyń jarqyn dáleli.

Qazir de Uly meıramǵa oraılastyryla mem­leket tarapynan, el-jurt, jekelegen de­meý­shiler kómegimen qanshama syı-sııapat ja­salynýda. Sondaı-aq bıylǵy Naý­ryz qarsańynda el kólemindegi tolǵaqty áleý­mettik sharýalar, ásirese, kóp balaly analar, tur­mysy tómen otbasylardyń jaı-kúıi, jalaqy syndy máselelerdiń túıinin tarqatýǵa baǵyt­talǵan baǵdarlamalardyń qabyldanýy sózimiz­diń dáleli.

Uly istiń Ulystan bastaý alǵany beker emes bolar. Áz-Naýryz – ǵasyrlar sherýin­de túzilgen ádet-ǵurpymyzdyń, jıǵan-tergen in­jý-marjanymyzdyń altyn kómbesi, sáýleli aı­shyǵy desek, táý eter táýelsizdik – basymyz­daǵy barymyz, kir shalmaǵan arymyz, baıandy baqytymyz hám memleketimizdiń myzǵymas tiregi, otanshyldyqtyń júregi ekeni anyq.

Ulystyń uly kúninde túbi bir túrki halqy Ergeneqonnyń jartas-shatqalyn jaryp, erkindikke jetelegen, bodandyqtan bostan­dyqqa bastaǵan aqjarylqap sátti eske túsirip, bolat tóske som balǵamen alma-kezek uryp, kóriktiń otyn mazdatady eken. Sondyqtan kún men tún teńelgen, barsha jurt jaqsylyqqa kenelgen áz Naýryz ámanda jyldyń basy, sonymen birge eldik pen erkindiktiń jarshysy sanalǵan.

Tórge ozǵan sıyr jylynda aýyrtpalyq artta qalyp, Ulys oń bolsyn, aq mol bolsyn! Oshaǵymyzda otymyz mazdap, Otanymyzdyń yrysy arta bersin!