Ultyn uly bıikterge kótergen tulǵa
* * *
Ult úshin týylǵan tulǵalar bolady. Ol baılyqqa, bılikke, ataq pen dańqqa umtylyp, pendeshilikke ómirin zaıa etpeıdi. Onyń bar maqsaty – ultyn uly bıikterge kóterý, el esimin máńgilik etý. Mundaı tulǵalar óte sırek týylady. Alaıda tarıhtyń aqtańdaqtarynda, el basyna kún týǵan sátterde osyndaı tulǵalar sýyrylyp alǵa shyǵyp, mańyna el múddesin óz múddesinen bıik qoıatyn ultshyl azamattardy toptastyryp, týǵan ulty tarıh sahnasynda máńgi qalýy úshin qajetti baǵdar quryp, qandastaryn jańa beleske bastaıdy. Ahmet Baıtursynuly osyndaı tulǵa.
Mine sondyqtan da ult táýelsizdigi kúresiniń rýhanı kósemi, Alash qaıratkeri, qazaq til biliminiń, ádisteme jáne ádebıettaný ǵylymdarynyń negizin salýshy A. Baıtursynulynyń shyǵarmashylyq murasyn jan-jaqty dáripteý – búgingi urpaq aldyndaǵy paryz.
Jas urpaqtyń aldynda tulǵanyń ómirsheń murasy, qaıratkerlik kúresi, aǵartýshylyq qyzmeti árqashanda úlgi bolýy qajet.
Ahmet Baıtursynuly – reformator. Onyń bir ǵasyrdan buryn taratqan ilimi, reformatorlyq ıdeıalary tek qazaq halqy úshin ǵana emes, halyqaralyq ǵylymı keńistikte, ásirese túrki álemindegi gýmanıtarlyq ǵylymdarda kúni búginge deıin mánin joǵaltqan joq.
Ult ustazynyń eńbekteri búgin qanat jaıyp otyrǵan qazaq til bilimi, ádisteme jáne ádebıettaný ǵylymdarynyń tuǵyry ekeni anyq.
Uly tulǵa Ahmet Baıtursynulynyń týylǵanyna 150 jyl tolýy qarsańynda, 2021 jylǵy 19 shildede Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ult ustazy, «Alash» qozǵalysynyń qaıratkeri Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıyn memlekettik deńgeıde atalyp ótý týraly Jarlyǵyn jarııa etken bolatyn.
Jarlyqqa sáıkes, mereıtoıdy daıyndaý jáne ótkizý jónindegi memlekettik komıssııa qurylyp, jalpyrespýblıkalyq jospar bekitildi.
Josparda Ahmet Baıtursynulynyń murasyn dáripteýge baǵyttalǵan halyqaralyq, respýblıkalyq, óńirlik deńgeılerde ótkiziletin 6 baǵyt boıynsha 63 is-shara qamtyldy.
Atap aıtarlyq jaı, mereıtoı ıÝNESKO deńgeıinde atalyp ótedi.
Syrtqy ister mınıstrliginiń aqparaty boıynsha ıÝNESKO-nyń 2022-2023 jyldarǵa arnalǵan Estelik datalar kúntizbesine Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıyn osy Uıymnyń 41-shi Bas konferentsııasynda engizdi.
Osy rette ult ustazynyń murasyn halyqaralyq deńgeıde ulyqtaý maqsatynda birqatar halyqaralyq is-sharalar ótedi.
2022 jyldyń qyrkúıek aıynda TÚRKSOI aıasynda Ystanbul qalasynda dóńgelek ústel, fotokórme, al, qarashada otandyq jáne sheteldik zııaly qaýym ókilderiniń, qoǵam qaıratkerleriniń qatysýymen ıÝNESKO-nyń Parıj qalasyndaǵy shtab-páterinde dóńgelek ústel ótkiziletin bolady.
Qazaqstannyń sheteldegi elshilikteri A. Baıtursynulynyń murasyn sheteldik aýdıtorııaǵa tanystyrýǵa baǵyttalǵan ártúrli formatta is-sharalar qarastyrylǵan.
Halyqaralyq Túrki akademııasy tarapynan Baký qalasynda (Ázirbaıjan) «Baký kongresi jáne Ahmet Baıtursynuly» atty konferentsııa, Orynbor qalasynda (Reseı Federatsııasy) jáne Tashkent qalasynda (Ózbekstan) Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy mereıtoıyna arnalǵan is-sharalar ótkizý josparlanǵan.
Halyqaralyq sharalardyń maqsaty – Ahmet Baıtursynulyn asa kórnekti túrki tanýshy ǵalym, HH ǵasyrdyń basyndaǵy «mádenı renessans» ókili retinde tanytý.
Árıne, el ishinde de mereıtoıǵa qatysty kóptegen jumystar qolǵa alyndy. Eń bastysy, bul is-sharalar toı-toılaýǵa emes, A.Baıtursynulynyń ǵylymı aǵartýshylyq, ǵylymı tanymdyq, mádenı aǵartýshylyq sıpatqa qurylmaq.
Qysqasha toqtalar bolsaq, jalpy 10 ǵylymı konferentsııa, 17 semmınar, 12 konkýrs, 2 ekspedıtsııa, 4 halyqaralyq, 6 mádenı-kópshilik, 2 aqparattyq –ımıdjdik is-sharalar qarastyrylǵan.
Arnaıy brendbýk jasalyp, bekitildi. Sondaı-aq, «Ahmet Baıtursynuly» degen atpen 12 tomdyq tolyq shyǵarmalar jınaǵy, 4 tilde tańdamaly eńbekteriniń 1 tomdyq jınaǵy, ózge de monografııalyq zertteýler jaryq kórmekshi.
Budan bólek «Ahmet Baıtursynuly» vedomstvolyq tósbelgisi, ult ustazy atyndaǵy ǵylym salasyndaǵy memlekettik syılyq, eskertkishter ornatý, mereıtoılyq moneta men marka shyǵarý, kıno túsirý, kósheler men mektepterge esimin beri, taǵy da basqa kóptegen is-sharalardy júzege asyrý jumystary bastalyp ta ketti.
Maqsat – iri reformator, kórnekti memleket qaıratkeri, alash ardaqtysy, ult ustazy Ahmet Baıtursynulyn óskeleń urpaq jadynda máńgi qaldyrý jáne ónegeli ómirin úlgi etý.
